Piibel

See artikkel räägib kristlikust Piiblist; judaistliku Piibli kohta vaata artiklit Tanah

---

Piibel on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum.

Sõna "piibel" tuleneb vanakreeka sõnast βιβλίον – 'papüürusrull', üldistatult 'raamat'. (kreeka Βίβλος nt Αγία Γραφή pühakiri, sõnast βιβλío[ν] 'biblíon, byblíon' = 'paberirull' > Bíblos, Býblos = Papüürus(rull).)

Eestis harilikult tarvitatav protestantlik piiblikaanon koosneb 66 "raamatust" ehk iseseisvast osast, mis on koostatud erinevate autorite poolt ajavahemikus 1200 eKr kuni 2. sajand pKr. Kristlased usuvad, et Piibel on "Jumala Sõna", mis on inspireeritud Jumala poolt.

Piibliks nimetatakse mõnikord ülekantud tähenduses ka mingi valdkonna tähtsaimat või põhilist raamatut või andmekogu.

Kaanoni kujunemine

367. aastal ilmus Athanasiose Uue Testamendi raamatute loetelu, mida tunnistab õigeusu kirik. Läänekirik määras kaanoni Rooma (382. aastal), Hipporegiuse (393. aastal) ja Kartaago kirikukogudel. Idakirikus kanoniseeriti Vana Testament Jeruusalemma kirikukogul 1672. aastal koos Saalomoni Tarkuse Raamatu, Jeesus Siiraki Tarkuse Raamatu, Tobia ja Juuditi raamatuga ning Läänekirikus Tridenti kirikukogul 1545–1563 koos peale eelpoolnimetatute ka 1–2 Makkabeide, Baruki, Taanieli, Estri raamatud koos viimase lisadega ja Jeremija palve.

Piibli jaotus

Piibli kuuskümmend kuus raamatut jagunevad kolmekümne üheksa raamatuga Vanaks Testamendiks ja kahekümne seitsme raamatuga Uueks Testamendiks.

Vana Testament

 Pikemalt artiklis Vana Testament

Vana Testament oli algselt kirja pandud heebrea ja aramea keeles. Üldistatult sisaldab Vana Testament Iisraeli rahva ajalugu. Tegemist ei ole aga puhtakujulise ajalooteosega – iisraellaste ajaloole vaadatakse kui Jumala tegutsemisele maailmas, kui Jumala kaitsele ja juhtimisele, mida Ta osutab oma rahvale.

Vana Testamendi raamatud on omakorda jagatud neljaks suuremaks grupiks:

• Seadus
• Ajalooraamatud
• Tarkuseraamatud
• Prohvetiraamatud

Vana Testament oli esmalt juutide Pühakiri, hiljem sai see ka kristlaste Pühakirjaks. Ka islam tunnistab Vana Testamenti nn vana lepingu raamatuna.

Uus Testament

 Pikemalt artiklis Uus Testament

Üles kirjutatud on Uus Testament kreeka keeles, sest ta sündis hellenistlikus maailmas. Uue Testamendi juured on Vanas Testamendis – nimelt oli Uue Testamendi keskne kuju Jeesus Kristus juudi rahvusest ning tema pühakiri oli Vana Testament.

Uue Testamendi raamatud on jagatud kolmeks suuremaks grupiks:

• Evangeeliumid
• Kirjad ehk epistlid
• Ilmutusraamat

Piibli teksti kujunemine

Piibli tekstid on erinevate autorite poolt kirja pandud ja välja kujunenud pika aja jooksul. Tekstide kujunemist uurib teoloogia valdkonda kuuluv eksegeetika. Vanimad koopiad Vana Testamendi tekstidest on enam kui 2500 aastat vanad. Uue Testamendi vanimad ürikud on pärit teisest sajandist pKr.

Piiblitõlked

Esimene piiblitõlge oli Vana Testamendi tõlge kreeka keelde 2.-1. sajandil eKr (nn Septuaginta ehk LXX). Esimesed Uue Testamendi ladinakeelsed tõlked valmisid 2. sajandi lõpul pKr. Kehvade tõlgete kasvava hulga tõttu palus paavst Damasus I 382. aastal õpetlane Hieronymost võtta käsile ladina tõlgete korrigeerimine. Tulemuseks oli ladinakeelne piiblitõlge Vulgata, mis jäi kuni reformatsioonini jumalateenistuse alustekstiks.

Varasemate rahvuskeelsete tõlgete seas on ka 2. sajandi lõpust pärinevad tõlked vanasüüria ja kopti keelde. 4. sajandil tõlkis Wulfila Piibli gooti keelde. Lisaks on esimestel sajanditel Piibel tõlgitud kreeka ja süüria keele baasil veel gruusia, amhara, araabia, nuubia, pärsia ja paljudesse teistesse keeltesse.

9. sajandil kreeka keelest bulgaaria keelde tehtud tõlge sai aluseks hilisematele kirikuslaavikeelsetele piiblitekstidele ja on mõjutanud just õigeusu kirikutes kasutatavat Pühakirja teksti.

Modernsed rahvuskeelsed tõlked hakkasid Euroopas levima alles pärast reformatsiooni. Teedrajavaks peetakse Martin Lutheri tõlkeid saksa keelde – 1522 ilmus tema tõlgitud Uus Testament ja 1534 Piibli tervikteksti tõlge, mille ettevalmistamisel osalesid lisaks Lutherile ka mitmed tema kaastöölised.

Kaasajaks on Piibel tervikuna tõlgitud enam kui 300 keelde, osaliselt aga enam kui 2100 keelde. Tegu on maailmas kõige enam tõlgitud ja müüdud raamatuga.

Eestikeelsed piibli väljaanded

Vaata ka Eestikeelsed piiblitõlked

• 1739 – esimene trükk, Tallinn, trükkis Jakob Joan Köler (Jacob Johann Köhler) Tallinna gümnaasiumi trükikojas, 6015 eksemplari
• 1773 – teine trükk, Tallinn, Eestimaa Konsistooriumi kirjastuskassa kulul, Trükkitud Lindworsse kirjadega
• 1822 – kolmas trükk, Venemaa Piibliselts, Peterburi, T. Rutt und Sohn, 5000 eksemplari
• 1825 – neljas trükk, Venemaa Piibliselts, Peterburi
• 1832 – kolmas trükk, Tallinna Konsistoorium, Tallinn
• 1835 – Tallinna Ma Konstoriummi kirjastuskassa, Tallinn, Trükkitud Lindworsse kirjadega
• 1847 – neljas trükk, Tartu Piibliselts, Tartu, Schünmanni lesk; 1822–1847 kokku 22000 eksemplari
• 1854 – Tarto Piibli-selts, Tartu, Schünmanni lesk ja C. Mattiesen
• 1862 – viies trükk, väljaandja Tartu Piibliselts, trükiti Schumanni lese ja C. Mattieseni trükikojas
• 1863 – Tarto Piibli-selts, Tartu, E.J. Karow
• 1863 – Piibli koggodusse kulloga, Tartu, H. Laakmann
• 1868 – Tarto Piibli-selts, Tartu, W. Gläser
• 1873 – Tarto Piibli-selts, Tartu, H. Laakmann
• 1878 – 9. trükk, Tarto Piibli-selts, Tartu, H. Laakmann
• 1878 – Ameerikamaa New-Yorgi linna Piibli selts, Berliin, Trowitzsch ja Poeg
• 1879 – Ameerika-maa Piibli-kogudus, New York, Trowitzsch ja Poeg, Berliin
• 1884 – Tarto Piibli-selts,Tartu, H. Laakmann
• 1886 – Eestimaa Sinod, Tallinn
• 1887 – Amerika-maa Piibli-kogudus, New York, Trowitzsch ja Poeg, Berliin
• 1889 – Tallinn, uues kirjaviisis, A. Mikwitz
• 1894 – ?
• 1895–1897 – 12. trükk, Tallinn, A. Mikwitz
• 1895 – Tallinn, trükitud August Mickwitzi trükikojas
• 1896–1912 seitse trükki Saksamaal
• 1896 – Briti ja Väljamaa Piibliselts, Peterburi, Trowitzsch ja Poeg, Berliin
• 1897 – 12. trükk, H. Laakmann, Tartu
• 1897 – Briti ja Väljamaa Piibliselts, Peterburi, Trowitzsch ja Poeg, Berliin
• 1899 – Tallinn (Revel), A. Mikwitz
• 1899 – Briti ja Väljamaa Piibliselts, Peterburi, Trowitzsch ja Poeg, Berliin
• 1902 – Briti ja Wäljamaa Piibliselts, Peterburi, Trowitzsch ja Poeg, Berliin
• 1903 – 13. trükk, Tartu, Mattieseni trükikoda
• 1904 – Tallinn, trükitud August Mickwitzi trükikojas
• 1905 – Briti ja Väljamaa Piibliselts, Peterburi, Trowitzsch ja Poeg, Berliin
• 1909 – Briti ja Väljamaa Piibliselts, Peterburi, Trowitzsch ja Poeg, Berliin
• 1912 – Briti ja Väljamaa Piibliselts, Peterburi, Trowitzsch ja Poeg, Berliin, uus tõlge, 2000 eksemplari
• 1914 – Tallinn, A. Mikwitz
• 1920 – Briti ja Wäljamaa Piibliselts, Tartu, St.-Johannis-Druckerei), Dinglingen
• 1921 – Briti ja Wäljamaa Piibliselts, Tallinn
• 1924 – Briti ja Wäljamaa Piibliselts, Tallinn
• 1926 – Briti ja Väljamaa Piibliselts, Tallinn, J. Ullmann, Zwickau
• 1929 – Briti ja Väljamaa Piibliselts, Tallinn, St.-Johannis-Druckerei, Dinglingen
• 1932 – Briti ja Väljamaa Piibliselts, Tallinn, St.-Johannis-Druckerei, Dinglingen
• 1933 – Briti ja Väljamaa Piibliselts, Tallinn, F. Ullmann, Zwickau
• 1938–1940 – Suur Piibel, kirjastusühing Loodus
• 1939 – Uus Testament ja Laulud, kirjastus Elav Sõna, O/Ü Ilutrükk (tuntud kaupmehe Piiblina)
• 1940 – Briti ja Väljamaa Piibliselts, Tallinn, K.F. Puromies
• 1945 – Briti ja Väljamaa Piibliselts, Helsinki, K.J. Puromies
• 1945 – Piibliseltside Nõukogu, New York ; London, Bonniers, Stockholm
• 1968 – Briti- ja Välismaa Piibliselts, Rootsi, 1961. a. tõlge
• 1968 – The British and Foreign Bible Society, London
• 1969 – Rootsi, 1968. a. väljaande kordustrükk
• 1970? – Piibliselts, London
• 1972 – Suur Piibel, Toronto, Orto, Kanada, Graphic Centre Ontario, 1500 eksemplari
• 1988 – Rahvusvaheline Piibliselts, Colorado Springs, St. Michel Print, Soome
• 1989 – Soome, 1938. a. Suure Piibli faksiimile-trükk
• 1990 – Eesti Raamat, Tallinn, faksiimileväljaanne 1. trükist 1739, Tallinna Raamatutrükikoda
• 1997 – Eesti Piibliselts, Tallinn, Soome
• 1999 – Eesti Piibliselts, Tallinn, Korea
• 2000 – Eesti Piibliselts, Tallinn, St. Michel Print, Soome
• 2009 – Eesti Piibliselts, Tallinn, CPI Books, Flensburg, Saksamaa
• 2009 – Jehoova tunnistajad, "Piibel. Kreekakeelse osa uue maailma tõlge"
• 2010 – Eesti Piibliselts, Tallinn, ST Michel Print, Mikkeli, Soome
• 2014 – Jehoova tunnistajad, "Piibel. Uue maailma tõlge"

Piibel kui ajalooallikas

Piibel on ajalooallikas kultuuri- ja keeleteadlastele, sest raamatute alguses on tihti määratud kirjutamise aja valitseja või mõni muu sündmus ajaloos (näiteks rahvaste loendamine Rooma impeeriumis). 20. sajandi arheoloogilised avastused on tunnustanud piibli tähtsust ajalooteaduse osana.

Vaata ka

• Apokrüüf
• Eksegees
• Piblitsism
• Piibli raamatute loetelu
• Piibli mõisted
• Piibliarheoloogia
• Piibli tegelaste loend
• Tekstikriitika
• Tähtsamad piiblitegelased

Välislingid

• Eesti Piibliseltsi täielik eestikeelse Piibli tekst
• Kriitiline pilk raamatule nimega Piibel