1990
Allikas: Vikipeedia
◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1960. aastad | 1970. aastad | 1980. aastad | 1990. aastad | 2000. aastad | 2010. aastad
◄◄ | ◄ | 1986 | 1987 | 1988 | 1989 | 1990 | 1991 | 1992 | 1993 | 1994 | ► | ►►
1990. aasta (MCMXC) oli 20. sajandi 90. aasta.
Sündmused maailmas[muuda | muuda lähteteksti]
Jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]
Detailsem kronoloogia leheküljel Jaanuar 1990
- 3. jaanuar – Panama endine juht Manuel Noriega alistus USA vägedele.
- 7. jaanuar – Pisa torn suleti turvalisuskaalutlustel külalistele.
- 11. jaanuar – Nõukogude Liidu presidendi Mihhail Gorbatšovi külaskäigu ajal toimus Vilniuses Katedraali väljakul umbes 250 000 osavõtjaga miiting "Vabadus ja sõltumatus Leedule".
- 15. jaanuar – Berliinis ründasid tuhanded inimesed Stasi peakorterit, et näha oma toimikut.
- 25. jaanuar – Berliini müüri hakati lammutama.
- 25. jaanuar – Tiraspoli linn Moldaavia NSV-s kuulutas välja iseseisvuse.
- 29. jaanuar – Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei juht Erich Honecker võeti vahi alla.
- 31. jaanuar – Moskvas avati esimene McDonald'si restoran, esimene omataoline NSV Liidus.
Veebruar[muuda | muuda lähteteksti]
Detailsem kronoloogia leheküljel Veebruar 1990
- 7. veebruar – Nõukogude Liidu kokkuvarisemine: NLKP Keskkomitee nõustus loobuma NLKP võimumonopolist.
- 11. veebruar – Aafrika Rahvuskongressi juht Nelson Mandela vabanes Victor Versteri vanglast Kaplinna lähedal.
- 11. veebruar – James Douglas võitis nokaudiga Mike Tysonit ja sai profipoksi raskekaalu maailmameistriks.
- 13. veebruar – lepiti kokku Saksamaa taasühendamise kaheosalises plaanis.
- 17. veebruar – Järvakandis taasasutati Kaitseliit.
- 24. veebruar – Eesti kodanike komiteede poolt koostatud valijate nimekirjade alusel toimusid Eesti Kongressi valimised.
Märts[muuda | muuda lähteteksti]
- 9. märts – kaks Saksamaad alustasid sissejuhatavaid taasühinemiskõnelusi.
- 11.–12. märts 1990. Eesti Kongressi esimene istungjärk "Estonia" kontserdisaalis otsustas taastada Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse alusel. Heinrich Marga tervituse Eesti Kongressile luges ette Mihkel Mathiesen.
- 19. märts – Nõukogude juhtkond hoiatas Leedut piiripostide ülesseadmise eest.
- 22. märts – Václav Havel teatas, et Tšehhoslovakkia müüs endistel aegadel Liibüale tuhandeid tonne lõhkeainet nimega Semtex.
- 23. märts – Nõukogude valitsus käskis Lääne diplomaatidel Leedust lahkuda.
Aprill[muuda | muuda lähteteksti]
- 24. aprill – Kosmosesüstik Discovery startis koos Hubble'i kosmoseteleskoobiga.
Mai[muuda | muuda lähteteksti]
Juuni[muuda | muuda lähteteksti]
- 7. juuni – Moskva ja kogu Venemaa patriarhiks valiti Leningradi ja Tallinna metropoliit Aleksius (Aleksei Ridiger).
- 9. juuni – tuhanded ameeriklased alustasid Filipiinidel Clarki lennuväebaasi evakueerimist, kui Pinotubo vulkaan andis esimest korda pärast sajandeid endast märku.
- 20. juuni – Ida-Saksamaal hakkas kehtima Saksa mark.
- 21. juuni – Põhja-Iraani maavärinas hukkus 100 000 inimest.
Juuli[muuda | muuda lähteteksti]
- 12. juuli – Boriss Jeltsin astus välja kommunistlikust parteist.
August[muuda | muuda lähteteksti]
September[muuda | muuda lähteteksti]
- 15. september – Udo Petersoo ordineeritakse Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku peapiiskopiks.
- 22. september – Rando "Piip" Jakobson Eesti suurima kopsumahuga inimene.
Oktoober[muuda | muuda lähteteksti]
- 30. oktoober – La Manche'i tunneli ehitajad said merepõhja all kokku, luues esimese kuiva ühenduse Suurbritannia ja Mandri-Euroopa vahel.
November[muuda | muuda lähteteksti]
- 15. november – kosmosesüstik Atlantis startis salastatud lastiga 38. süstikumissioonile.
Detsember[muuda | muuda lähteteksti]
- 20. detsember – Nõukogude Liidu välisminister Eduard Ševardnadze astus ootamatult tagasi.
Sündmused Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
- 6. jaanuar – asutati Eesti NSV Riiklik Spordiamet (ametlik lühend Eesti Spordiamet)[1].
- 17. veebruar – Järvakandis taasasutati Kaitseliit.
- 24. veebruar – Eesti kodanike komiteede poolt koostatud valijate nimekirjade alusel toimusid Eesti Kongressi valimised.
- 11. märts – 12. märts – Tallinnas Estonia kontserdisaalis toimus Eesti Kongressi esimene istung.
- 18. märts – toimusid Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseisu valimised, 105 saadikukohast said iseseisvuse pooldajad 73 ja vastased 27 kohta.
- 30. märts – Eesti NSV Ülemnõukogu kuulutas välja Eesti Vabariigi taastamise.
- 19. aprill – Arnold Rüütel, Edgar Savisaar ja Endel Lippmaa kohtusid Moskvas Mihhail Gorbatšoviga, kes endiselt pakkus Eestile eristaatust konföderatsiooni alusel.
- 8. mai - ENSV Ülemnõukogu taastas Eesti Vabariigi nime ning sümboolika.
- 15. mai – Tallinnal Lossi platsil toimus Interrinde pooldajate valitsusvastane meeleavaldus. Osa meeleavaldajaid tungis lossihoovi. Peaminister Edgar Savisaar kutsus raadio teel rahvast appi. Vähemusse jäänud meeleavaldajad läksid laiali.
- 8. juuni – Kahe vastaskandidaadiga konkureerinud Eesti päritolu õigeusu vaimulikust, Tallinna ja kogu Eesti metropoliidist sai Moskva ja kogu Venemaa patriarh Aleksius II.
- 18. juuni – Stockholmi ja Tallinna vahelist liiniliiklust alustas Estline'i parvlaev Nord Estonia.
- Adelaide'i Eesti Seltsi Teater lõpetas tegevuse.
Sündinud[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Sündinud 1990
- 14. märts – Triin Ojaste, eesti murdmaasuusataja
- 15. aprill – Emma Watson, inglise näitleja
- 10. mai – Karmen Pedaru, eesti modell
- 11. juuli – Caroline Wozniacki, taani tennisist
- 4. oktoober – Signy Aarna, eesti jalgpallur
- 30. november – Magnus Carlsen, norra maletaja
Surnud[muuda | muuda lähteteksti]
Pikem nimekiri leheküljel Surnud 1990
- 2. jaanuar – Leonhard Merzin, eesti näitleja
- 6. jaanuar – Pavel Tšerenkov, vene füüsik
- 19. jaanuar – Osho, India guru
- 25. jaanuar – Ava Gardner, ameerika näitleja
- 26. jaanuar – Lewis Mumford, USA tehnika- ja teadusajaloolane
- 2. veebruar – Paul Ariste, eesti keeleteadlane
- 23. veebruar – David Samoilov, Eesti venekeelne luuletaja
- 3. märts – Pimen, Moskva ja kogu Venemaa patriarh
- 20. märts – Lev Jašin, vene jalgpallur
- 4. aprill – Olev Eskola, eesti näitleja
- 5. aprill – Harald Meri, eesti vaimulik
- 11. aprill – Ivar Lo-Johansson, rootsi kirjanik
- 15. aprill – Greta Garbo, rootsi filmitäht
- 20. aprill – Horst Sindermann, Saksa DV riigitegelane
- 5. mai – Silvia Truu, eesti laste- ja noorsookirjanik
- 8. mai – Luigi Nono, itaalia helilooja
- 11. mai – Venedikt Jerofejev, vene kirjanik
- 16. mai – Rein Aren, eesti näitleja
- 12. mai – Andrei Kirilenko, nõukogude poliitik
- 2. juuni – Rex Harrison, inglise näitleja
- 4. juuni – Julian Bromlei, Venemaa etnograaf
- 11. juuni – Irakli Andronikov, Venemaa kirjandusteadlane
- 21. juuni – Arno Vihalemm, eesti luuletaja, graafik ja raamatuillustraator
- 22. juuni – Ilja Frank, Venemaa füüsik
- 15. juuli – Enn Roos, eesti skulptor
- 18. juuli – Valentin Pikul, vene kirjanik
- 20. juuli – Sergei Paradžanov, filmirežissöör
- 22. juuli – Manuel Puig, Argentina kirjanik
- 29. juuli – Bruno Kreisky, Austria poliitik
- 1. august – Norbert Elias, sotsioloog
- 5. august – Salme Masso, eesti õpetaja, kokk, kokaraamatute autor ja telekokk
- 15. august – Viktor Tsoi, Venemaa laulja ja filminäitleja
- 18. august – Burrhus Frederic Skinner, USA psühholoog
- 24. august – Sergei Dovlatov, vene kirjanik
- 2. september – John Bowlby, Briti psühholoog, psühhiaater ja psühhoanalüütik
- 7. september – Ahti Karjalainen, Soome poliitik
- 9. september – Nicola Abbagnano, itaalia filosoof
- 9. september – Samuel Doe, Libeeria sõjaväelane ja poliitik
- 9. september – Aleksandr Men, Venemaa vaimulik
- 26. september – Alberto Moravia, Itaalia kirjanik
- 30. september – Patrick White, Austraalia kirjanik
- 1. oktoober – John Stewart Bell, iiri füüsik
- 9. oktoober – Georges de Rham, šveitsi matemaatik
- 11. oktoober – Mauri Raus, eesti näitleja
- 13. oktoober – Lê Ðức Thọ, Vietnami poliitik
- 14. oktoober – Leonard Bernstein, USA helilooja ja dirigent
- 14. oktoober – Ülo Raudmäe, eesti helilooja, trombonist ja dirigent
- 17. oktoober – Isai Rosenfeld, Eesti maletaja ja maleajakirjanik
- 18. oktoober – Pjotr Fedossejev, vene filosoof
- 23. oktoober – Louis Althusser, Prantsuse filosoof
- 23. oktoober – Jacques Demy, prantsuse filmirežissöör
- 25. oktoober – Zara Mints, Eesti kirjandusteadlane
- 27. oktoober – Helmut Maandi, Eesti poliitik
- 7. november – Lawrence Durrell, Briti looduskaitsja ja kirjanik
- 11. november – Giánnis Rítsos, kreeka luuletaja ja poliitik
- 12. november – Herbert Ligi, eesti ajaloolane
- 23. november – Roald Dahl, Briti kirjanik
- 23. november – Merab Mamardašvili, gruusia filosoof
- 23. november – Heino Väli, eesti lastekirjanik
- 2. detsember – Aaron Copland, USA helilooja ja dirigent
- 3. detsember – Heino Mandri, eesti näitleja
- 8. detsember – Tadeusz Kantor, Poola lavastaja
- 10. detsember – Armand Hammer, USA ettevõtja
- 14. detsember – Friedrich Dürrenmatt, Šveitsi kirjanik
- 23. detsember – Paula Palmeos, eesti keeleteadlane ja tõlkija
- 31. detsember – Alfred Kongo, eesti kunstnik
Nobeli auhinnad[muuda | muuda lähteteksti]
- füüsika – Jerome Isaac Friedman, Henry Way Kendall ja Richard Edward Taylor
- keemia – Elias James Corey
- meditsiin – Joseph Murray, Donnall Thomas
- kirjandus – Octavio Paz
- rahu – Mihhail Gorbatšov
- majandus – Harry Markowitz, Merton Miller, William Forsyth Sharpe
- ↑ ESBL veebis (vaadatud 21.03.2015)