Fakt
 |
See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?) |
 |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
 |
Selles artiklis on vaidlustatud väiteid. Artikli sisu võib olla väär. Lisateavet vaidlustamise põhjuse kohta saad artikli arutelust. |
Fakt (ladina keele sõnast factum 'tehtud') ehk tõsiasi ehk tõik[1] on tõese väite (või uskumuse) objektiivne vaste[2]. Faktiväide on väide, mis sisaldab andmeid ning mille tõesust või väärust on võimalik kontrollida[3].
Fakte vastandatakse ühelt poolt teooriatele ja teiselt poolt väärtustele.
Faktilisus filosoofias[muuda | muuda lähteteksti]
Uuskantiaanluse raames sai tavaks vastandada fakte ja norme. Fakt osutab selle järgi eelkõige millegi tegelikkusele ehk sellele, et miski on, aga ei ütle, mis see iseendast on. Faktilisus pole seega piisav inimese elu puudutavate otsuste tegemiseks, sh ühiskonna asjade otsustamiseks, ajaloolise tegelikkuse mõtestamiseks ja faktiteaduste metoodika ei kõlba selliste väärtusi puudutavate valdkondade käsitlemiseks. Nende valdkondade puhul kerkibki fakti asemel põhimõisteks väärtus.
Martin Heidegger räägib oma peateoses "Olemine ja aeg" inimese olemasolu (Dasein) faktilisusest, millega ta osutab eelkõige inimese surelikkusele, kuid samas on faktilisus seotud olemasolu heidetusega kui selle et-olemise vältimatute karakteristikutega laiemalt. Faktilisust tõlgendatakse siin kogemuse eelteoreetilisest iseloomust lähtuvalt.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ E. Vääri "Võõrsõnade leksikon" 2000
- ↑ Kevin Mulligan. Facts, Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia, 2013.
- ↑ Faktiväide või väärtushinnang - kõik on kinni kontekstis. Triniti Estonia.
