Belize

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib riigist; linna kohta vaata artiklit Belize (linn); teiste objektide kohta vaata lehekülge Belize (täpsustus)

Belize
inglise Belize
Belize'i lipp Belize'i vapp
Belize'i lipp Belize'i vapp
Belize'i asendikaart
Riigihümn "Land of the Free"
(kuninglik hümn "God Save the Queen")
Pealinn Belmopan
Pindala 22 966 km²
Riigikeel(ed) inglise keel
Rahvaarv 331 900 (2013)[1]
Rahvastikutihedus 14,5 in/km²
Riigikord konstitutsiooniline monarhia
Suurbritannia kuninganna Elizabeth II
Kindralkuberner Sir Colville Young
Peaminister Dean Barrow
Iseseisvus 21. september 1981 Ühendkuningriigist
SKT 2,550 mlrd USD (ostujõu alusel)
SKT elaniku kohta 7700 USD (ostujõu alusel)
Rahaühik Belize'i dollar (BZD)
Ajavöönd maailmaaeg –6
Tippdomeen .bz
ROK-i kood BIZ
Telefonikood 501

Belize [bel'iiz] on riik Kesk-Ameerikas Kariibi mere ääres Yucatáni poolsaare kaguosas. Ta piirneb põhjas Mehhikoga ning läänes ja lõunas Guatemalaga. Vähim kaugus Hondurasest, mis paikneb kagu pool teisel pool Hondurase lahte, on 75 km.

Belize'i varasem nimi oli Briti Honduras. Praeguse nime on ta saanud Belize'i linna ja jõe järgi. Belize'i linn on riigi ainus linna mõõtu asula, põhiline sadam ja Briti Hondurase endine pealinn (aastani 1970). Hispaania keeles kasutatakse tavaliselt nimekuju Belice.

Sümbolid[muuda | muuda lähteteksti]

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Belize districts named.png

Belize on halduslikult jaotatud kuueks ringkonnaks, mis on omakorda jagatud 31 valimisringkonnaks. Suurimad linnad on Belize, San Ignacio, Belmopan, Orange Walk, Dangriga ja San Pedro.

Ringkond Pindala (km2) Elanike arv (2009) Halduskeskus
Belize 4307 100 600 Belize
Cayo 5196 79 100 San Ignacio
Corozal 1860 37 300 Corozal
Orange Walk 4636 49 400 Orange Walk
Stann Creek 2554 34 500 Dangriga
Toledo 4413 31 000 Punta Gorda

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

CIA maailma faktiraamatu kohaselt on Belize'is Kesk-Ameerika suurim töötuse määr – 9,4%. 33,5% elanikkonnast elab allpool vaesuspiiri.

Majanduses on valdav põllumajandus, toiduainetööstus ja turism. Ekspordist üle poole moodustavad suhkur ja banaanid.

Toledo ringkonnas asuvad naftavarud, kuid seniajani pole neid veel kaevandatud. Riigis on piirkonna kõige kallim elekter.

Sisemajanduse kogutoodang oli 2005 aastal 2,1 miljardit USA dollarit ja SKT elaniku kohta 7800 USA dollarit. Majanduse kasvutempo aastal 2005 oli 3,8%

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Pinnamood on tasane kuni kergelt künklik, välja arvatud Maya mäed (1122 m) sisemaal.

Kliima on troopiline, vahelduva niiskusega.

Taimkatte moodustavad troopilised vihmametsad, üksikud männisavannid ja sood ning rannikualadel kasvavad mangroovid.

Ranniku lähedal on arvukalt korallsaari. Belize'i Vallrahu on 290km pikk ning seega läänepoolkera kõige suurem korallrahu.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvusrühmad jagunevad järgmiselt: kreoolid 39,7%, mestiitsid 33,1%, maajad 9,5%, garifunad 7,6%, indialased 2,1%, teisi 8,0%.

Belize'is räägitakse inglise, hispaania ja garifuna keelt, maaja keeli ja alamsaksa keelt.

Religioon[muuda | muuda lähteteksti]

1980. aasta andmetel olid 62% elanikest katoliiklased, 12% anglikaanid, 6% metodistid, 4% mennoniidid, 3% adventistid, 2% nelipühilased, 1% Jehoova tunnistajad ja 2% mitteusklikud.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Riigi mägises lääneosas asuv Xunantunich on iidne maiade asula

21. septembril 1981 iseseisvus Briti võimu alt.

Enne eurooplaste tulekut asus Belize'i aladel maiade impeerium ning sellest ajast on säilinud paljud iidsed asulakohad (Altun Ha, Caracol, Cahal Pech, Xunantunich, Lamanai, El Pilar, Lubaantun).

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. World Bank'i andmebaas.
  2. Must orhidee
  3. Mahagonipuu
  4. Tuukan
  5. Taapir