1930
Allikas: Vikipeedia
◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1900. aastad | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | 1950. aastad | 1960. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1926 | 1927 | 1928 | 1929 | 1930 | 1931 | 1932 | 1933 | 1934 | ► | ►►
See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?) |
1930. aasta (MCMXXX) oli 20. sajandi 30. aasta.
Sündmused maailmas[muuda | muuda lähteteksti]
Jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Veebruar[muuda | muuda lähteteksti]
- 18. veebruar – ameeriklane Clyde William Tombaugh avastas Päikesesüsteemi taevakeha, mis sai nimeks Pluuto ja mida 2006. aasta augustini loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks (nüüd liigitatud kääbusplaneetide hulka).
Märts[muuda | muuda lähteteksti]
- 6. märts – Massachusettsi osariigis Springfieldis tuli esmakordselt müügile külmutatud pakitoit.
Aprill[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Mai[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Juuni[muuda | muuda lähteteksti]
Juuli[muuda | muuda lähteteksti]
- 13. juuli – Uruguays Montevideos algasid esimesed jalgpalli maailmameistrivõistlused. Osales 13 meeskonda.
- 30. juuli – Uruguay jalgpallimeeskond võitis kodus esimesed jalgpalli maailmameistrivõistlused, seljatades finaalis Argentina 4:2.
August[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
September[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Oktoober[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
November[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Detsember[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Sündmused Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
- 6. jaanuar – USA-sse läinud elukutseline Eesti poksija Valter Palm sai ebaõiglase ja ühtlasi oma esimese kaotuse elukutselisena matšis Anthony Hudsoniga[1].
- 16. jaanuar – Eesti Jalgpalli Liidu esimeheks valiti Ado Anderkopp[1].
- 25. jaanuar – 10. Monte Carlo tähesõit algas esimest korda Tallinnast. Tähesõidust võttis osa 21 autot ja ainsa eestlasena oli stardis August Zimmermann koos kaassõitja Julius Johansoniga[1]
- 26. jaanuar – kokku tuli I vabadussõjalaste kongress[2].
- 7. veebruar – suures Rotermanni tehaste viljaaitade tulekahjus hävis 6000 t nisu ja rukist; kahju 1,8 mln krooni[2].
- 20. veebruar – lasti liikvele 2-kroonine hõbevahetusraha.
- 3. märts – Riias toimus Baltikumi ja Soome parima korvpalliklubi väljaselgitamise raames finaal, kus Riia LJ võitis Tallinna Kalevit 49:37. Turniiri oli välja kuulutanud ajalehe Chicago Tribune Põhja- ja Ida-Euroopa maade korrespondent[1].
- Märtsis ilmus Anna Haava luulekogu "Siiski on elu ilus"[2].
- 4. märts – Stockholmis lõppesid Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses. Eestlastest sai kergekaalus hõbemedali Voldemar Väli ja keskkaalus pronksmedali Karl Kullisaar[1].
- 4. aprill – lauatennises maailmameistriks tulnud Ungari pidas Tallinnas Eestiga maavõistluse, kus Eesti üllatavalt hea mänguga kaotas 6:3[1]
- 6. aprill – toimusid Kaitseliidu üleriigilised raskejõustiku meistrivõistlused[1].
- 19. aprill – tundmatu kurjategija röövis Tallinnas Krediitpanga Nõmme osakonnast relva ähvardusel 2543 krooni.
- 18. mai – Tartus avati Friedrich Robert Faehlmanni monument.
- 23. mai – kinnitati Eestimaa Jahtklubide Liidu (asutatud 1928) põhikiri[1].
- 24. mai – Tallinnas algas 25. maini kestnud Eesti Kennelklubi esimene tõukoerte näitus[2].
- 27. mai – loodi noorteorganisatsioon Noored Kotkad[2].
- 29. mai – avati Rakvere staadion[1].
- 30. mai – Eestis nähti esimest korda Prantsusmaad mängimas jalgpalli, kui Pariisi meister Club Français mängis Kalevi meeskonnaga ja võitis eestlasi 2:1[1].
- 1. juuni – toimus Eesti-Poola maavõistlus tennises, mille Eesti kaotas 1:4[1].
- 6. juuni – Tallinnas Harjumäel avati Kalevi tenniseklubi maja[1]</ref>.
- 21. juuni – Tallinnas lõppesid kaks päeva kestnud Eesti-Poola-Läti kolmikmaavõistlused kergejõustikus, kus Eesti jagas esikohta Poolaga (mõlemal 119 punkti). Selle võistluse teisel päeval tehtud raadioreportaaži sai Tartu raadiojaama kaudu esimest korda kuulata kogu Eestis[1].
- 27. juuni – Tallinnas toimus Eesti-Läti maavõistlus jalgpallis, kus Eesti viigistas Lätiga 1:1[1].
- 30. juuni – Loksal algasid Eesti-Saksa koostöös tehtava mängufilmi "Kire lained" võtted[2].
- 1. juuli – riigisiseselt kaotas pass isikut tõendava dokumendina tähtsuse[2].
- 12. juuli – Riigikogu võttis vastu teraviljakaitseseaduse, mille kohaselt rukki ja rukkijahu importimise õiguse sai üksnes riik[2].
- 7. august – K.-ü. Loodus juhatus otsustas hakata välja andma "Eesti Entsüklopeediat".
- 16. august – Haapsalus algasid linna 650. aastapäeva tähistamise üritused[2].
- 17. august – toimus Eesti pikim jalgrattavõidusõit: sõideti Tallinnast Tartust (210 km)[3].
- 3. september – pikamaaujuja Aleksander Laas ujus saatjate abita Sõrve säärest Kuramaa poolsaare rannale (36–40 km)[3].
- 4. september – peeti Eesti esimene lennuvõistlus, millel osales 10 lennukit. Läbiti 590 km.
- 24. september – üle Eesti lendas Saksa õhulaev Graf Zeppelin[2].
- 12. november – Tallinnas Kose-Lükatil avati uus raudbetoonist kaarsild[2].
- 18. detsember – edukalt lõppes vendade Ahto ja Kõu Valteri 133 päeva kestnud purjekaretk Tallinnast USA-sse Miamisse[2].
- Abja mõisas asunud õppeasutuses hakati õpetama kodundust.
Sündinud[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Sündinud 1930
- 9. jaanuar – Pavel Koltšin, vene suusataja
- 20. jaanuar – Buzz Aldrin, USA astronaut
- 23. jaanuar – Derek Walcott, Saint Lucia päritolu kirjanik
- 2. veebruar – Juri Apresjan, armeenia päritolu keeleteadlane
- 2. veebruar – Liia Palmse, eesti sporditeadlane
- 4. veebruar – Ülo Uluots, Eesti tootmisjuht ja poliitik
- 5. veebruar – Ilon Wikland, eesti päritolu kunstnik
- 26. veebruar – Lazar Berman, juudi päritolu pianist
- 28. veebruar – Johannes Lott, Eesti NSV partei- ja riigitegelane
- 2. märts – Sergei Kovaljov, Venemaa poliitik
- 3. märts – Ion Iliescu, Rumeenia poliitik
- 7. märts – Olev Subbi, eesti kunstnik
- 8. märts – Juri Rõtheu, tšuktši ja vene kirjanik
- 10. märts – Justinas Marcinkevičius, leedu kirjanik
- 15. märts – Žoress Alfjorov, juudi päritolu füüsik
- 21. märts – Vootele Vaska, eesti filosoof
- 1. aprill – Karl Kortelainen, NSV Liidu sõjaväelane ning riiklike julgeolekuorganite töötaja ja piirivalvur
- 3. aprill – Helmut Kohl, Saksamaa poliitik
- 7. aprill – Yves Rocher, prantsuse ettevõtja
- 10. aprill – Spede Pasanen, soome meelelahutaja
- 11. aprill – Anton LaVey, USA satanist
- 15. aprill – Leev Kuum, eesti majandusteadlane
- 15. aprill – Vigdís Finnbogadóttir, Islandi poliitik
- 18. aprill – Henno Arrak, eesti raamatugraafik
- 21. aprill – Silvana Mangano, itaalia filminäitleja
- 22. aprill – Enno Penno, Eesti poliitik
- 24. aprill – Juri Levada, sotsioloog ja politoloog
- 28. aprill – James Baker, USA poliitik
- 30. aprill – Félix Guattari, prantsuse psühhoanalüütik ja filosoof
- 3. mai – Luce Irigaray, Belgia feminist
- 5. mai – Leonid Abalkin, vene majandusteadlane
- 6. mai – Endel Vooremaa, eesti jääpurjetaja
- 7. mai – Anatoli Lukjanov, Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik
- 8. mai – Gary Snyder, ameerika luuletaja
- 11. mai – Egsder Dijkstra, hollandi matemaatik ja informaatik
- 13. mai – Veljo Käsper, eesti filmilavastaja
- 27. mai – Eino Tamberg, eesti helilooja
- 28. mai – Frank Donald Drake, USA astronoom
- 29. mai – Jevgenija Zavadskaja, vene sinoloog
- 31. mai – Clint Eastwood, USA filminäitleja, -produtsent ja režissöör
- 31. mai – Uno Loop, eesti laulja
- 4. juuni – Viktor Tihhonov, vene jäähokitreener
- 10. juuni – Ilja Glazunov, vene kunstnik
- 20. juuni – Magdalena Abakanowicz, poola kunstnik
- 24. juuni – Claude Chabrol, prantsuse filmirežissöör
- 26. juuni – Sławomir Mrożek, poola näitekirjanik
- 27. juuni – Ross Perot, USA ettevõtja ja poliitik
- 27. juuni – Jüri Toomepuu, Eesti poliitik
- 28. juuni – Heimar Peremees, eesti majandusteadlane
- 2. juuli – Carlos Menem, Argentina poliitik
- 5. juuli – Vadim Kožinov, vene kriitik
- 11. juuli – Harold Bloom, USA kirjandusteadlane
- 15. juuli – Jacques Derrida, Prantsuse filosoof
- 15. juuli – Kaljo-Olev Veskimägi, eesti raamatukoguteadlane
- 30. juuli – Jüri Raudsepp, eesti arst, arstiteadlane ja vaimulik
- 31. juuli – Oleg Popov, vene kloun
- 1. august – Pierre Bourdieu, prantsuse sotsioloog
- 1. august – Lembit Sarapuu, eesti kunstnik
- 5. august – Neil Armstrong, USA astronaut
- 7. august – Veljo Tormis, eesti helilooja
- 9. august – Aleksandr Bovin, vene ajakirjanik
- 12. august – George Soros, investor
- 13. august – Heino Jürisalu, eesti helilooja
- 17. august – Varvara, Pühtitsa kloostri ülem
- 21. august – printsess Margaret, Briti kuningliku perekonna liige
- 25. august – Sean Connery, Briti näitleja
- 25. august – Giorgi Danelia, gruusia filmirežissöör
- 29. august – ‘Āţif Şidqī, Egiptuse poliitik
- 7. september – Baudouin I, belglaste kuningas
- 8. september – Helmut Piirimäe, eesti ajaloolane
- 15. september – Endel Lippmaa, Eesti teadlane ja poliitik
- 15. september – Merab Mamardašvili, gruusia filosoof
- 17. september – Edgar Mitchell, USA astronaut
- 20. september – Richard Montague, USA matemaatik, loogik, filosoof ja keeleteadlane
- 23. september – Ray Charles, USA muusik
- 24. september – John Young, USA astronaut
- 5. oktoober – Pavel Popovitš, Nõukogude kosmonaut
- 6. oktoober – Ḩāfiz̧ al-Asad, Süüria poliitik
- 8. oktoober – Tōru Takemitsu, jaapani helilooja
- 10. oktoober – Harold Pinter, Briti näitekirjanik
- 14. oktoober – Mobutu Sese Seko, Kongo DV poliitik
- 17. oktoober – Robert Atkins, USA arst
- 18. oktoober – Frank Carlucci, USA poliitik
- 23. oktoober – Oleg Trubatšov, vene keeleteadlane
- 11. november – Hugh Everett, USA matemaatik ja füüsik
- 11. november – Alevtina Koltšina, vene suusataja
- 12. november – Ott Kool, eesti ajakirjanik ja kirjanik
- 14. november – Jānis Pujats, Läti kardinal
- 16. november – Chinua Achebe, Nigeeria kirjanik
- 18. november – Aron Dolgopolski, keeleteadlane
- 21. november – Endel Eero, Eesti majandusteadlane ja poliitik
- 27. november – Vladimir Maksimov, vene kirjanik
- 27. november – Vladimir Uspenski, vene matemaatik, loogik ja keeleteadlane
- 3. detsember – Jean-Luc Godard, Šveitsi päritolu Prantsuse filmirežissöör
- 3. detsember – Edvin Hiedel, eesti tõlkija ja toimetaja
- 11. detsember – Jean-Louis Trintignant, prantsuse filminäitleja
- 21. detsember – Kalevi Sorsa, Soome poliitik
- 27. detsember – Rasmus Kangropool, eesti arhitektuuriajaloolane
- sünnikuupäev avalikustamata – Gérard Genette, prantsuse kirjandusteadlane
- sünnikuupäev avalikustamata – Erik Judin, Venemaa filosoof
Surnud[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Surnud 1930
- 2. veebruar – Gregor von Bochmann, baltisaksa maalikunstnik
- 2. märts – David Herbert Lawrence, inglise kirjanik
- 2. aprill – Zauditu, Etioopia keisrinna
- 4. aprill – Victoria, Rootsi kuninganna
- 14. aprill – Vladimir Majakovski, vene luuletaja
- 13. mai – Fridtjof Nansen, norra poliitik ja maadeavastaja
- 5. juuni – Eric Lemming, rootsi odaviskaja
- 7. juuli – Arthur Conan Doyle, Inglismaa kirjanik (Sherlock Holmesi tegelaskuju looja)
- 16. juuli – August Jakobson, Kihelkonna kirikuõpetaja
- 8. august – Launceston Elliot, briti sportlane
- 29. september – Ilja Repin, vene maalikunstnik
- 30. november – Mary Harris Jones, USA ühiskonnategelane
Nobeli auhinnad[muuda | muuda lähteteksti]
- füüsika – Chandrasekhara Venkata Raman
- keemia – Hans Fischer
- meditsiin – Karl Landsteiner
- kirjandus – Sinclair Lewis
- rahu – peapiiskop Lars Olof Nathan Söderblom
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
- ↑ 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 2,11 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 222–224
- ↑ 3,0 3,1 ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)