HIV
HI-viirus | ||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
HI-viiruse ristlõike stiliseeritud kujutis
|
||||||||||||
Taksonoomia | ||||||||||||
|
HIV (lühend inglise fraasist Human immunodeficiency virus) ehk HI-viirus ehk inimese immuunpuudulikkuse viirus ehk inimese immuunsuspuudulikkuse viirus on viiruse liik.
Sisukord
Klassifikatsioon[muuda | muuda lähteteksti]
Seni teatakse kaht liiki sarnase struktuuri ja tropismiga inimese immuunpuudulikkuse viirust:
HIV virion[muuda | muuda lähteteksti]
- genoom üheahelaline (+)ssRNA
- RNA kannab 9 geeni (gag,pol ja env kannavad infot uute viiruseosakeste komplekteerimise kohta)
- pol-geen kodeerib HIV-1 ensüüme – pöördtranskriptaasi, integraasi ja proteaasi
- läbimõõduga 100–120 nm
- lipiidkihiga
- ekspresseerib pindmiselt viiruse glükoproteiine ja MHC I ja II klassi antigeene
- virioni sees paikneb nukleokapsiid (selles asuvad ka erinevad replikatsiooniensüümid)[1].
HIV replikatsioon[muuda | muuda lähteteksti]
HIV hakkab paljunema kui lipiidkesta valk glükoproteiin gp120 seob viiruseretseptori tulevase HIV-positiivse inimese CD4 molekuliga. HIV võib rakku siseneda ka HIV-anti-HIV-antikeha kompleksina Fc või komplemendi retseptorite vahendusel, otsesel seostumisel neuronite ja epiteelirakkudega või ka infitseeritud ja infitseerimata rakkude otsesel liitumisel.[1]
Viiruse rakku sisenedes siseneb raku DNA-sse ka viiruse DNA ja kandub raku jagunemisel edasi. Viiruse DNA transkriptsioon võib käivituda peremeesorganismi rakkude aktiveerumisel, kas antigeenide, mitogeenide, tsütokiinide toimel. Viiruse DNA transkriptsioon võib käivituda ka teiste viiruste geeniproduktide toimel, nagu näiteks B-hepatiidi viirus, EBV, CMV jt.
Tropism[muuda | muuda lähteteksti]
HI-viiruse märklauaks on lümfoid(-immuun)süsteemi olulised rakud ja ka närvisüsteemi rakud.
Langerhansi rakud võivad toimida HI-viirusesse nakatumisel (sugulisel teel) reservuaarina ja esitleda HIV-antigeene CD4 retseptoritele transportimaks neid CD4+ lümfotsüütidesse.
HI-viirus nakatab kõiki CD4 ja kemokiini retseptoreid kandvaid rakke, nagu CD4+rakud, T-abistajarakud, makrofaagid (sh tüümuse makrofaagid[2]), kesknärvisüsteemi gliiarakud, dendriitrakud.
Patogeensus ja patoanatoomia[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis HIV-infektsioon
HI-viirusega nakatumine võib inimestel põhjustada HIV-infektsiooni.
HI-viirus nakatab inimesi valdavalt sugulisel teel (nii homo- kui ka heteroseksuaalsuhtes). Viiruse ülekanne toimub osade kehavedelike kaudu, nagu seemnevedelik, tupesekreet, rinnapiim, veri.[3] Nakatumine võib toimuda ka emalt lootele platsenta kaudu. Narkomaanid kasutavad vahel endale uimastite süstimisel mittesteriilseid süstlaid – ka see on kaasa aidanud HI-viiruse laialdasele levikule.
Viirus levib ka meditsiiniliste instrumentide vahendusel.
HIV-positiivsetel võib viirus põhjustada omandatud immuunpuudulikkuse sündroomi (AIDS-i).
Tüümuses[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Tüümus
HIV-infektsiooniga lastel on radioloogiliste uuringutega tuvastatud tüümuse suurenemist ja mitmeid tüümuse lesioone.[4]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 "Immuunpuudulikkus diagnostika ja ravi", autor Sirje Velbri, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, lk 132 – 136, 2002, AS Medicina, ISBN 9985829417
- ↑ Tomasz Rozmyslowicz, Samuel L. Murphy, Dareus O. Conover, Glen N. Gaulton, Cytokines, HIV-1 infection inhibits cytokine production in human thymic macrophages, 38. väljaanne, nr 12, detsember 2010, lk 1157–1166, veebiversioon (vaadatud 18.03.2015)(inglise keeles)
- ↑ How is HIV Transmitted?
- ↑ Kontny HU, Sleasman JW, Kingma DW, Jaffe ES, Avila NA, Pizzo PA, Mueller BU., http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/9290614 Multilocular thymic cysts in children with human immunodeficiency virus infection: clinical and pathologic aspects. Lühikokkuvõte.], J Pediatr. august 1997 ;131(2):264-70., veebiversioon (vaadatud 26.12.2014.a.)(inglise keeles)
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kategooria:HIV |
- MTÜ AIDSi tugikeskus
- HIV – kõike, mida peaksid teadma maailma kardetuima haiguse kohta
- HIV ja AIDS – sotsiaalministeeriumi info ja programmid
- AIDSi ennetamine Euroopa Liidus
- HIV infections in Estonia five times European average
- HIV InSite
- Estonia and the Global Fund to Fight AIDS, Tuberculosis and Malaria
- Aids-tukikeskus
- Aidsmap
- Women, Children, and HIV
- HIV-infektsiooni diagnostika ja ravi 2003, veebiversioon (vaadatud 28.07.2014)
- Beq S, Delfraissy JF, Theze J., Interleukin-7 (IL-7): immune function, involvement in the pathogenesis of HIV infection and therapeutic potential., Eur Cytokine Netw. 2004 oktoober-detsember;15(4):279-89., PMID: 15627636, veebiversioon (vaadatud 14.09.2014) (inglise keeles)
- Ramachandran Meenakshisundaram, Shah Sweni, ja Ponniah Thirumalaikolundusubramanian, Hypothesis of snake and insect venoms against Human Immunodeficiency Virus: a review, AIDS Res. Ter. 2009, 6:25, veebiversioon (vaadatud 13.05.2014) (inglise keeles)
- Christopher M Coleman ja Li Wu, HIV interactions with monocytes and dendritic cells: viral latency and reservoirs, Retrovirology 2009, 6:51 doi:10.1186/1742-4690-6-51, veebiversioon (vaadatud 8.07.2014) (inglise keeles)
- Piret Pappel, Rasestumisvastased vahendid soodustavad HI-viirusesse nakatumist, 10.10.2011, veebiversioon (27.07.2014)
- Yizhong Wang, Xu Wang, Jieliang Li, Yu Zhou ja Wenzhe Ho, RIG-I activation inhibits HIV replication in macrophages, Journal of Leukocyte Biology, 94. köide, nr 2, lk 337-341, 6. juuni 2013, doi:10.1189/jlb.0313158, veebiversioon (vaadatud 16.09.2014) (inglise keeles)
- Piret Pappel, Tagasilöök: varane ravi ei päästa HI-viiruse käest, veebiversioon (vaadatud 11.07.2014)
- WHO, HIV/AIDS treatment and care in Estonia, Evaluation report, juuni 2014
- Katrin Rohtla, Haruldased juhtumid, kuidas Eestis on HIV-i nakatutud, 1. detsember 2015