1. august
Allikas: Vikipeedia
| << August >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 |
| 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 |
| 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 |
| 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 |
| 29 | 30 | 31 | ||||
| 2016 | ||||||
1. august on Gregoriuse kalendri 213. (liigaastal 214.) päev. Juliuse kalendri järgi 19. juuli (1901–2099).
Sisukord
Sündmused[muuda | muuda lähteteksti]
Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
- 1223 – algas 15. augustini kestnud Viljandi piiramine, milles osalesid piiskopivasallid, orduvennad, ristisõdijad, kaupmehed, liivlased ja latgalid.
- 1901 – korraliseks rongiliikluseks avati kitsarööpmeline Tallinna-Viljandi raudtee koos Türi-Paide teeharuga.
- 1910 – Pirital toimusid Eesti esimesed ametlikud ujumisvõistlused[1].
- 1926 – teedeminister August Kerem avas 57 kilomeetri pikkuse kitsarööpmelise Sonda–Mustvee raudtee.
- 1926 – Tartus Emajõe basseinis selgus Eesti esimene veepallimeister; võitis Tallinna Kalevi meeskond[1].
- 1936 – Berliinis algasid XI olümpiamängud. Nende mängude kangelaseks sai Kristjan Palusalu, kes võitis kuldmedali nii klassikalise kui vabamaadluse raskekaalus. Kaks medalit – hõbeda ja pronksi – tõi koju poolraskekaalu maadleja August Neo. Hõbeda sai poksija Nikolai Stepulov ning pronksi maadleja Voldemar Väli ja tõstja Arnold Luhaäär.
- 1936 – Soome president Pehr Evind Svinhufvud saabus Tallinna ja sõitis erarongil sealt Oru lossi.
- 1940 – Eesti laevadele anti korraldus heisata Nõukogude Liidu riigilipp ja sõita viivitamatult lähimasse Nõukogude sadamasse. Sel viisil natsionaliseeriti 356 laeva 495-st, ülejäänud ei täitnud korraldust, jäädes välismaale.
- 1980 – Moskvas peetud XXII suveolümpiamängudel saavutas Viljar Loor NSV Liidu võrkpallimeeskonnaga kuldmedali.
- 1990 – Savisaare-Bakatini kokkuleppe kohaselt sai Eesti Vabariigi siseministeerium iseseisvaks.
- 1992 – Tallinnas toimusid Sulev Nõmmiku matused.[2]
- 1995 – Riigikogu ratifitseeris erakorralisel istungil Euroopa lepingu.
Maailmas[muuda | muuda lähteteksti]
- 527 – Justinianus I sai Bütsantsi keisriks.
- 902 – Bütsants kaotas araablastele oma viimase kantsi Sitsiilias, Taormina.
- 1291 – moodustati Šveitsi Konföderatsioon.
- 1492 – Ferdinand V ja Isabella saatsid juudid Hispaaniast välja.
- 1498 – Christopher Kolumbus külastas esimese eurooplasena Venezuelat.
- 1560 – Šotimaa parlament hülgas paavsti eestkoste ja võttis vastu kalvinistiliku usutunnistuse, pannes sellega aluse šoti riigikirikule.
- 1664 – Saksa-Rooma riigi väed lõid Gotthardi juures türklasi.
- 1774 – Carl Wilhelm ja Joseph Priestley avastasid keemilise elemendi – hapniku.
- 1779 – Prantsusmaa laevastik võttis Inglise kanali oma kontrolli alla.
- 1798 – Admiral Nelsoni juhtumisel lõikas Inglise laevastik ära Napoleoni tagasitee Egiptusest Euroopasse.
- 1807 – Jerome Bonaparte kuulutati Vestfaali kuningaks.
- 1830 – Belgias algas iseseisvusrevolutsioon.
- 1831 – avati London Bridge.
- 1834 – Briti impeerium tühistas orjuse.
- 1876 – Colorado tunnistati 38. USA osariigiks.
- 1904 – Jaapan kuulutas Hiinale Korea pärast sõja.
- 1914 – Esimene maailmasõda: Saksamaa kuulutas sõja Venemaale.[3]
- 1922 – Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia hoiatasid Kreekat Palestiina okupeerimise eest.
- 1927 – Nanchangi ülestõus, Hiina kodusõja esimesi lahinguid.
- 1936 – avati Berliini olümpiamängud.[4]
- 1944 – algas Varssavi ülestõus.[5]
- 1947 – ÜRO kutsus üles vaherahule Indoneesias, kus ülestõusnud võitlesid Hollandi vastu.
- 1950 – Belgia kuningas Léopold III loobus prints Badouini kasuks troonist.
- 1958 – Jordaania kuningas Hussein loobus oma riigi föderatsioonist Iraagiga.
- 1960 – Benin kuulutas end Prantsusmaast sõltumatuks.
- 1962 – ebaõnnestus atentaat Ghana presidendi Kwame Nkrumah' vastu.
- 1963 – Suurbritannia nõustus andma järgmisel aastal Maltale iseseisvuse.
- 1966 – algas Hiina Kommunistliku Partei Keskkomitee pleenum, kus arutati Kultuurirevolutsiooni küsimusi.[6]
- 1967 – Iisrael annekteeris Ida-Jeruusalemma.
- 1971 – USA kaitseministeerium teatas 3000 sõjaväelase äratoomisest Vietnamist.
- 1972 – üleujutus Filipiinide pealinnas Manilas nõudis 350 inimelu.
- 1975 – Helsingisse kogunesid 35 riigi juhid Euroopa rahu kindlustama.
- 1981 – tööd alustas muusikakanal MTV. Esimeseks videoks, mis eetrisse läks, oli The Buggles'i lugu "Video Killed the Radio Star"
- 1984 – NLKP Keskkomitee võttis vastu otsuse "ENSV juhtiva kaardi osavõtust töötajate poliitilisest kasvatustööst".
- 1989 – kristlase armee juht Michel Aoun kuulutas välja rahvaülestõusu Süüria vägede vastu Liibanonis.
- 1990 – Iraagi ja Kuveidi piiriläbirääkimised jooksid ummikusse.
- 1991 – Kiievis hoiatas USA president George H. W. Bush liiduvabariike isolatsiooni eest ja kutsus neid üles ühinema uue liidulepinguga.
- 1992 – USA ülemkohus lubas president Bushil jätkata haitilaste tagasisaatmist Haitile
- 1993 – president Bill Clinton ütles NATO-le, et kui see karmimat kurssi ei võta, siis sekkub USA üksi Bosnia konflikti.
- 1994 – Prantsuse abitöölised lükkasid Gomas (Sair) buldooseritega surnuid ühishaudadesse, sellal kui USA lennukeil heideti Rwanda põgenikele toidupakke.
- 1994 – Michael Jackson ja Lisa Marie Presley kinnitasid kuulujutte, et nad olid abiellunud 11 nädalat varem.
- 1995 – maailma kirjanikud kogunesid Pariisi, et avaldada protesti USA ajakirjaniku ja musta võitleja Mumia Abu-Jamali hukkamise vastu.
- 2001 – Bulgaaria, Küpros, Läti, Malta, Sloveenia ja Slovakkia liitusid Euroopa Keskkonnaagentuuriga.
Sündinud[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 1. augustil
- 10 eKr – Claudius, Rooma keiser
- 126 – Pertinax, Rooma keiser
- 1744 – Jean-Baptiste de Lamarck, prantsuse loodusteadlane, akadeemik ja sõjamees
- 1815 – Heinrich Nieländer, Laiuse köster
- 1819 – Herman Melville, ameerika kirjanik
- 1873 – Gabriel Terra, Uruguay president
- 1877 – Georg Hackenschmidt, eesti maadleja ja filosoof
- 1923 – Valentina Leontjeva, vene saatejuht
- 1930 – Lembit Sarapuu, eesti maalikunstnik
- 1936 – Yves Saint Laurent, prantsuse moekunstnik
- 1939 – Jüri Engelbrecht, eesti mehaanikateadlane
- 1943 – Kaja Sildna, eesti laulja
- 1948 – Ivars Kalniņš, Läti ja Nõukogude Liidu filmi- ja teatrinäitleja
- 1948 – Jüri Tallinn, eesti filmirežissöör
- 1957 – Aavo Põhjala, eesti judotreener
- 1963 – Coolio (Artis Ivey, Jr.), USA räppar
- 1970 – David James, inglise jalgpallur
- 1973 – Mehis Heinsaar, eesti kirjanik
- 1974 – Beckie Scott, Kanada murdmaasuusataja
- 1981 – Vaiko Eplik, eesti muusik
- 1984 – Bastian Schweinsteiger, saksa jalgpallur
- 1986 – Allan Allmere, Eesti poliitik
Surnud[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Surnud 1. augustil
- 1911 – Edwin Austin Abbey, USA maalikunstnik
- 1973 – Walter Ulbricht, Saksa Demokraatliku Vabariigi poliitik
- 1997 – Svjatoslav Richter, saksa päritolu vene pianist
- 2003 – Marie Trintignant, prantsuse filminäitleja
- 2005 – Fahd, Saudi Araabia kuningas
- 2006 – Vincent Dole, USA arstiteadlane
- 2011 – Žanna Prohhorenko, nõukogude ja vene teatri- ja filminäitleja
Pühad[muuda | muuda lähteteksti]
Ilmarekordid[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)
- ↑ Gerda Kordemets, Anne Tuuling. Sulev Nõmmik : "Kui näeme siis teretame!". Tallinn, 2011, lk. 330
- ↑ http://www1.wdr.de/stichtag/stichtag8468.html
- ↑ http://corporate.olympics.com.au/games/1936-berlin
- ↑ http://www.history.com/this-day-in-history/warsaw-revolt-begins
- ↑ Philip Short. Mao : a life. London : John Murray, 2004, lk. 540
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: 1. august |
