Saulius Sondeckis
Saulius Sondeckis (11. oktoober 1928 Šiauliai – 3. veebruar 2016) oli Leedu viiuldaja, helilooja, dirigent ja muusikapedagoog.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Sondeckis õppis Vilniuse konservatooriumis viiulit Alexander Livontase juhendmisel ja lõpetas kooli 1952. Aastatel 1957–1960 õppis ta Moskva konservatooriumi aspirantuuris. 1963 tegi läbi pooleaastase kursuse prantsuse dirigendi Igor Markevitši juures.
Sondeckis alustas karjääri viiuldajana.
Aastatel 1952–1959 oli ta Vilniuse konservatooriumis viiuliõpetaja, 1959–1987 keelpillide kateedri juhataja, 1977. aastast professor.
1955 asus ta juhatama Vilniuse Kunstide Kooli õpilaste keelpilliorkestrit ja 1964 sai temast esimene leedu dirigent, kes esines oma orkestriga välismaal, osaledes festivalil Bukarestis[1]. 1976 saavutas kollektiiv kuldmedali rahvusvahelisel Herbert von Karajani Fondi noorteorkestrite konkursil Lääne-Berliinis. [2].
Aastatel 1960–2004 oli Sondeckis Leedu Kammerorkestri peadirigent.
Alates 2004. aastast oli ta orkestri Moskva Virtuoosid peakülalisdirigent ja 2005. aastast Leedu Balti Kammerorkestri juht.
Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]
1980 sai ta Nõukogude Liidu rahvakunstniku aunimetuse.
2002 pälvis ta Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärgi, tunnustusena tema töö eest Eesti heliloomingu tutvustajana maailmas[3]. Ta on pälvinud ka Leedu, Poola, Venemaa ja Austria riiklikke autasusid.
Sondeckis asutas 1960. aastal Leedu kammerorkestri. Ta on juhatanud Berliini, Peterburi ja Toronto filharmooniaorkestrit.
Pärdi teos "Tabula rasa" ja Schnittke concerto grossod nr 1 ja 3 on pühendatud Sondeckisele.
