FIFA

See artikkel räägib Rahvusvahelisest jalgpalliliidust; video- ja arvutimängude sarja kohta vaata artiklit FIFA (mängude seeria)

---

FIFA (lühend prantsuskeelsest nimest Fédération Internationale de Football Association 'Rahvusvaheline Jalgpalliassotsiatsioonide Föderatsioon'; eesti keeles Rahvusvaheline Jalgpalliliit, Rahvusvaheline Jalgpalliliitude Föderatsioon) on rahvusvaheline jalgpalliföderatsioon.

FIFA peakorter asub Zürichis.

FIFA-l on 211 liiget.

Asutamine

FIFA asutati 21. mail 1904 FIFA esimesel kongressil Pariisis.

FIFA esimeseks presidendiks valiti 23. mail 1904 prantslane Robert Guérin ning asepresidentideks hollandlane Carl Anton Wilhelm Hirschman ja šveitslane Victor E. Schneider.

FIFA presidendid

• Robert Guérin (Prantsusmaa) 1904–1906
• Daniel Burley Woolfall (Inglismaa) 1906–1918
• Jules Rimet (Prantsusmaa) 1921–1954 (aupresident alates 21. juunist 1954)
• Rodolphe William Seeldrayers (Belgia) 1954–1955
• Arthur Drewry (Inglismaa) 1955–1961
• sir Stanley Rous (Inglismaa) 1961–1974 (aupresident alates 11. juunist 1974)
• João Havelange (Brasiilia) 1974–1998 (aupresident alates 8. juunist 1998)
• Sepp Blatter (Šveits) alates 8. juunist 1998 kuni 2015. aasta II pooleni
• Gianni Infantino (Itaalia/Šveits) alates 26. veebruarist 2016

Jalgpalli maailmameistrivõistlused

Aastal 1905 Londonis toimunud FIFA II kongressil arutati esimest korda jalgpalli maailmameistrivõistluste korraldamist. Plaani kohaselt pidi esimene MM toimuma 1906. aastal Šveitsis. Kui jõudis kätte võistluste registreerumise viimane päev 13. august 1905, selgus, et ei ilmunud ühtegi sooviavaldust.

1924. aasta olümpiamängudel jalgpallis võidu saanud Uruguay esindus tegi avalduse, milles soovis korraldada MM-võistlused juba 1925. aastal. Kuigi FIFA ütles neile ära, ei laitnud maailmaorganisatsiooni esindajad mõtet ja asusid MM-finaalturniiri korraldamisega seotud probleeme lahendama.

15.–26. mail 1928 Amsterdamis toimunud FIFA kongressil võeti häältega 27:5 vastu otsus korraldada jalgpalli maailmameistrivõistlused esimest korda 1930. aastal ning seejärel iga nelja aasta tagant. Veel jäi lahtiseks korraldajamaa, kuid 17.–18. mail 1929 Barcelonas toimunud 18. kongressil anti see õigus Uruguayle.

Vaata ka

• UEFA
• Jalgpalli maailmameistrivõistlused
• FIFA edetabel
• FIFA aasta jalgpallur
• FIFA Ballon d'Or

Välislingid

• UEFA-COEFFICIENTS.COM - FIFA World Ranking, Champions League and Europa League statistics
• Kodulehekülg

0v · a · r0Rahvusvaheline jalgpall

FIFA · Jalgpalli MM · Naiste jalgpalli MM · U-20 MM · U-17 MM · Konföderatsiooni karikas · Jalgpall olümpiamängudel ·
FIFA edetabel · FIFA aasta jalgpallur · FIFA Ballon d'Or · Jalgpalli rahvuskoondiste loend

Aasia	AFC – Aasia karikavõistlused
Aafrika	CAF – Aafrika rahvaste karikavõistlused
Põhja- ja Kesk-Ameerika	CONCACAF – Gold Cup
Lõuna-Ameerika	CONMEBOL – Copa América
Austraalia ja Okeaania	OFC – Okeaania rahvuste karikas
Euroopa	UEFA – Euroopa meistrivõistlused
Mitte-FIFA	NF-Board · IGA · MFA – Viva World Cup

0v · a · r0Rahvusvaheline klubijalgpall

FIFA · FIFA Maailma klubide karikas

0v · a · r0Rahvusvahelised spordiföderatsioonid

Suveolümpiaalade föderatsioonid	FIFA (jalgpall) • FINA (ujumine) • IAAF (kergejõustik) • ISAF (purjesport)
Taliolümpiaalade föderatsioonid	FIS (suusasport) • IBU (laskesuusatamine)

Rahvusvaheline Olümpiakomitee