1994
Allikas: Vikipeedia
See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1960. aastad | 1970. aastad | 1980. aastad | 1990. aastad | 2000. aastad | 2010. aastad
◄◄ | ◄ | 1990 | 1991 | 1992 | 1993 | 1994 | 1995 | 1996 | 1997 | 1998 | ► | ►►
1994. aasta (MCMXCIV) oli 20. sajandi 94. aasta.
Sündmused maailmas[muuda | muuda lähteteksti]
Jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]
- 8. jaanuar – Sojuz TM-18: Valeri Poljakov alustas oma maailmarekordilist 437,7 ööpäeva kestnud orbiidil olekut.
Veebruar[muuda | muuda lähteteksti]
- 12.–27. veebruar – toimusid XVII taliolümpiamängud Norras Lillehammeris.
- 21. veebruar – Ameerika Ühendriikides tabati NSV Liidu ja Venemaa Föderatsiooni heaks luureandmeid kogunud agent Aldrich Ames.
Märts[muuda | muuda lähteteksti]
- 9. märts – IRA pani toime esimese miinipildujarünnaku Londoni Heathrow' lennujaamale.
- 10. märts – Londonis tähistas Sotheby oksjonifirma oma 250. asutamisaastapäeva, pakkudes külalistele suurt torti, mis veeti kohale hobuvankriga.
- 12. märts – anglikaani kirik ordineeris esimesed 32 naisvaimulikku.
- 14. märts – tankeri ja kaubalaeva kokkupõrke järel Bosporuse väina valgunud nafta põhjustas hiigeltulekahju.
Aprill[muuda | muuda lähteteksti]
- 7. aprill – Rwanda pealinnas Kigalis algas Rwanda genotsiid.
Mai[muuda | muuda lähteteksti]
- 2. mai – 1994. aasta Poola bussiõnnetus: Poolas sõitis transpordikompanii PKS buss teelt välja vastu puud. Õnnetus tõi kaasa 32 inimese hukkumise.
- 10. mai – Nelson Mandela vannutati Lõuna-Aafrika Vabariigi presidendiks.
- 27. mai – Aleksandr Solženitsõn naasis pärast 20 eksiiliaastat Venemaale.
Juuni[muuda | muuda lähteteksti]
- 20. juuni – USA iluuisutamisassotsiatsioon tühistas Tonya Hardingi 1994. aasta jaanuaris võidetud USA meistritiitli ning kehtestas talle rivaali Nancy Kerrigani ründamise eest eluaegse võistluskeelu. Uut kuldmedalit välja ei antud.
Juuli[muuda | muuda lähteteksti]
- 7. juuli – Bill Clinton tegi esimese USA presidendina visiidi Balti riikidesse, käies Riias.
August[muuda | muuda lähteteksti]
- 31. august – Iiri Vabariiklik Armee kuulutab välja oma sõjaliste operatsioonide täieliku lõpetamise.
September[muuda | muuda lähteteksti]
- 19. september – Ameerika Ühendriikide sõjaväeuksused tungisid Haitile, et taastada 1991. aasta riigipöördes kukutatud Jean-Bertrand Aristide legitiimne valitsus.
Oktoober[muuda | muuda lähteteksti]
- 1. oktoober – Belau iseseisvus.
November[muuda | muuda lähteteksti]
- 13. november – Rootsi valijad otsustasid referendumil Euroopa Liiduga ühineda.
- 28. november – Norra valijad otsustasid referendumil Euroopa Liiduga mitte ühineda.
Detsember[muuda | muuda lähteteksti]
- 11. detsember – Venemaa väed tungisid Tšetšeeniasse.
- 15. detsember – üllitati veebibrauseri Netscape Navigator esimene väljalase.
- 28. detsember – USA luureagentuuri direktor James Woolsey astus tagasi.
Sündmused Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
- 30. jaanuar – avati Paju lahingu mälestussammas.
- 10. veebruar – Eesti Näituste sinises ja valges paviljonis avati Eesti esimene disaini- ja reklaamitehnoloogia mess "Imagia".
- 12. veebruar – Marja poe varing: Tallinnas Marja poes toimus varing.
- 4. märts – Tartus asutati Eesti naisliikumise keskus.
- 30. aprill – 1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus: Eesti osales esmakordselt Eurovisiooni lauluvõistluse finaalis. Dublinis pälvis "Nagu merelaine" 2 punkti ja 24. koha.
- 8. juuni – Riigikogu võttis vastu riigisaladuse seaduse.
- 27. juuni – Worldloppeti aastakoosolekul Lillehammeris võeti Tartu maraton Worldloppeti liikmeks.
- 31. august – viimased Venemaa väeüksused lahkusid Eestist.
- 26. september – riigikogu avaldas umbusaldust Eesti peaministrile Mart Laarile.
- 28. september – Läänemerel uppus reisiparvlaev Estonia. Ametlikel andmetel hukkus 852 inimest.
- 15. detsember – Mäo tulistamine: Mäo teeristis toimus tulistamine, hukkus kaks politseinikku.
Sündinud[muuda | muuda lähteteksti]
- 12. jaanuar – Katriin Kersa, Eesti ujuja
- 1. veebruar – Harry Styles, Briti laulja (One Direction)
- 13. veebruar – Cecilia Törn, Soome iluuisutaja
- 23. veebruar – Dakota Fanning, USA näitlejatar
- 1. märts – Justin Bieber, Kanada laulja
- 13. mai – Heinrich-Donatus, Schaumburg-Lippe prints
- 4. juuni – Janek Valgepea, eesti laulja
- 28. juuni – Anish Giri, Hollandi maletaja
- 29. juuni – Elina Born, Eesti laulja
- 24. juuli – Kristel Mäekivi, Eesti sumomaadleja
- 2. august – Tess Grossmann, Eesti ujuja
- 2. oktoober – Rene Zahkna, Eesti laskesuusataja
- 12. november – Triin Narva, Eesti maletaja
- 5. detsember – Ondrej Duda, Slovakkia jalgpallur
Surnud[muuda | muuda lähteteksti]
- 1. jaanuar – Cesar Romero, USA näitleja
- 5. jaanuar – Elmar Lipping, eesti poliitik
- 30. jaanuar – Pierre Boulle, prantsuse kirjanik
- 26. veebruar – Leonid Kaart, eesti advokaat
- 4. märts – John Candy, Kanada filminäitleja
- 25. märts – Bernard Kangro, eesti luuletaja
- 5. aprill – Kurt Cobain, USA muusik
- 29. august – Juhan Aul, eesti antropoloog
- 17. september – Karl Popper, filosoof
- 28. september – Urmas Alender, eesti laulja ja helilooja
- 12. november – Atanas Komšev, Bulgaaria maadleja
- 12. november – Wilma Rudolph, USA jooksja
- 7. detsember – Elmar Järvesoo, eesti poliitik
- 19. detsember – Eduard Ertis, eesti kirjandusteadlane
- 24. detsember – John Osborne, Briti näitekirjanik