London

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Suurbritannia pealinnast; Kanada linna kohta vaata artiklit London (Kanada); samanimeliste asulate ja muude objektide kohta vaata artiklit London (täpsustus)

London

inglise London

City of London logo.svg
Londoni vapp
Flag of the City of London.svg
Londoni lipp

Pindala: 1579 km²
Elanikke: 8 416 535 (2012)[1]

Koordinaadid: 51° 30′ N, 0° 8′ Wkoordinaadid: 51° 30′ N, 0° 8′ W
Londoni asendikaart

London on Inglismaa ja Ühendkuningriigi pealinn. Samuti on see Rahvaste Ühenduse keskus. London on Moskva järel Euroopa suuruselt teine linn, Rotterdami järel Euroopa suuruselt teine sadamalinn ning New Yorgi järel maailma tähtsuselt teine rahandus- ja kaubanduskeskus.

Londoni kliimadiagramm

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Londoni rajasid Thamesi jõe alamjooksule ca 2000 aastat tagasi roomlased. London (Londinium) oli 1.5. sajandil Rooma riigi provintsi Britannia-valduste keskus. Pimedal ajal jäeti linn maha. Londoni taastas Alfred Suur 886. aastal.

12. sajandi alguses sai London Inglismaa pealinnaks.

17. sajandist 20. sajandi alguseni oli London üks maailma tähtsamaid linnu.

Linna laastasid 1665. aasta katk ja 1666. aasta suur tulekahju.

19. sajandil ja 20. sajandi alguses koondus Londonisse paljude maade revolutsioonilise meelsusega pagulasi.

2012. aastal toimusid Londonis 2012. aasta suveolümpiamängud. Londonis on olümpiamänge toimunud veel aastatel 1908 ja 1948.

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Londoni City Hall öösel

Londoni linna haldamiseks moodustati 1889. aastal Londoni krahvkond, mis aastal 1900 jaotati linnaosadeks (metropolitan boroughs). 1965. aastal krahvkond kaotati ja asemele moodustati krahvkonnatasandi haldusüksus Suur-London, kus ringkonnatasandi omavalitsusüksusteks said jällegi linnaosad (London boroughs), kuid veidi muudetud liiginimega.

Londoni südalinnas paiknev linnaosa City of London omab eristaatust (nn sui generis).

Linnapea amet seati Londonis sisse 2000. aastal. Esimene selles ametis oli Ken Livingstone, kes valiti sinna nii 2000. aastal kui ka 2004. aastal. Aastatel 20082016 oli linnapea Boris Johnson. Alates 2016. aasta maist on linnapea Sadiq Khan.

Londoni linnapea on täitevvõimu juht. Kohalikud omavalitsused tegelevad strateegilise planeerimise, hariduse, transpordi, tarbijakaitse, tuletõrje, prügiveo, sotsiaalteenuste, politsei ja raamatukogudega.

Londoni linnaosad, tänavad, hoonestus[muuda | muuda lähteteksti]

Londoni keskuseks peetakse Trafalgari väljakut, kus on admiral Nelsoni mälestussammas.

Linna südamiku moodustavad ajalooliste ehitistega ärila City ja valitsusasutuste linnaosa Westminster.

Londonis on ülekaalus madal hoonestus. Kõrghooneid hakati ehitama alles pärast Teist maailmasõda.

Suurt-Londonit ümbritseb 8 km laiune haljasvöönd, sellega külgneb 8 uuslinna, mis rajati pärast sõda südalinna koormuse vähendamiseks.

Nii Londoni keskosas kui kaugemates elurajoonides leidub palju eri suuruses avalikke parke ja aedu. Tuntuimad neist on Hyde Park, Kensington Gardens, Regents Park, Green Park, St James Park, Greenwich Park, Richmond Park. Parim vaade kesklinnas avaneb Regents Parki lähedal asuvalt Primrose Hillilt. Põhja-Londoni suurim roheala on Hampstead Heath.

Londonpanorama.jpg
Suurenda

Turism[muuda | muuda lähteteksti]

London oli maailma 2002. aasta turismipealinn. Seal käis 11,6 miljonit välisturisti, kellest enamus olid ameeriklased ja prantslased. Pariis jäi ligi 9-miljonilise turistimassiga teisele kohale.

Peamised vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

Briti MuuseumRahvusgaleriiTate Gallerymadame Tussaud' vahakujude muuseumSaint-Pauli katedraalWestminster AbbeyTowerLondoni parlamendihooneBig BenBuckinghami paleeLondoni loomaaedKew' botaanikaaedThe London DungeonisHarrodsi kaubamaja

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Suurimad kinod, teatrid ja lõbustusasutused asuvad Piccadillyl ja Sohos.

Muusika[muuda | muuda lähteteksti]

London pulbitseb kaasaaegsest briti indie muusikast. Igal nädalapäeval on võimalik esinemas näha nii kohalikke lemmikuid kui maailmakuulsaid artiste. Eriti sage asustus muusikapubisid elava muusikaga asub Camdeni linnajaos. Samuti on trendikas Old Street Stationist itta jääv Shoreditchi linnajagu.

Muuseumid[muuda | muuda lähteteksti]

Paljud maailmakuulsad muuseumid on külastajatele tasuta. Piletiraha võidakse nõuda mõne spetsiaalse näituse või ürituse külastamise eest.

Teater[muuda | muuda lähteteksti]

Londonisse rajas esimese teatri 1576 James Burbage (15301597).

West EndRoyal National TheatreGlobe Theatre

Sport[muuda | muuda lähteteksti]

Londonis on üksteist professionaalset jalgpalliklubi: Arsenal, Charlton Athletic, Chelsea, Fulham, Tottenham Hotspur, West Ham United, Crystal Palace, Millwall, Queens Park Rangers, Brentford ja Leyton Orient.

Londonis toimusid 1908. aasta suveolümpiamängud, 1948. aasta suveolümpiamängud ja 2012. aasta suveolümpiamängud.

London on New Yorgi järel maailma tähtsaim rahandus- ja kaubandussõlm, meelitades kohale suure hulga rahvusvahelisi korporatsioone, kes on avamas Londonis oma peakortereid. Lisaks loetakse seda maailma meediakeskuseks, kus on BBC, CNN, ITN jne.

Kolmandik Euroopa pangandusest ja peaaegu pool Euroopa kindlustusturust käib läbi London City. See omakorda on Euroopa Komisjoni mitmeid kordi püüdnud meelitada Suurbritanniat Eurotsooni, andes sellega eurole tunduvalt suurema mõjuvõimu, kuid Suurbritannia valitsus ja eelkõige rahvas on Euroopa ühisraha suhtes väga skeptilised.

Thamesi jõgi[muuda | muuda lähteteksti]

Üle Thamesi jõe on ehitatud hulk sildu: Lambethi sild, Waterloo sild, Londoni sild, Toweri sild (vanim lahtikäiv ja töötav sild).

Jõel on lisaks turismireisidele ka ametlik avalik transport – Thames Clipper[2], millega on saab ühest kohast teise vahel isegi kiiremini kui maad pidi.

Transport[muuda | muuda lähteteksti]

Orienteerumine[muuda | muuda lähteteksti]

London on jaotatud kuueks tsooniks. Metroo puhul tasub tähele panna liini nime ja värvust. Suunaviidad metroos näitavad kõigi liinide puhul kas põhja-lõuna või ida-lääne suunda. Samuti tasub lisaks tänavanimele kindlasti meeles pidada ka vähemalt esimene pool postikoodist, mis on samuti märgitud ilmakaarte abil. W(est) ehk lääs, E(ast) ehk ida, N(orth) põhi, S(outh) lõuna, ning kombinatsioonidena SE ehk kagu jne. Ilmakaarele lisatud C, näiteks EC tähistab kesklinna idaosa.

Lennujaamad[muuda | muuda lähteteksti]

Londonis on viis lennujaama, millest suuremad on Heathrow, maailma suurim lennujaam, umbes 24 km kaugusel, ja Gatwick, umbes 45 km kaugusel linna südamest. Kolm väiksemat lennujaama on Stansted, Luton ja London City lennujaam.

Rongid[muuda | muuda lähteteksti]

Gatwick Express

Lisaks metroole on Londonis ka maapealne lähilinna rongiliiklus ehk Overground, millel kehtivad samad piletid, mis metrooski. Sageli on Overgroundilt mugav ümber istuda Undergroundile ja vastupidi.

Metroo[muuda | muuda lähteteksti]

Londoni metroo (London Underground) on maailma vanim metroo. See avati 1863.

Metroo on avatud kella 5-st hommikul kuni südaööni (sõltuvalt konkreetsest metroojaamast).

Päevakaardi (One Day Travelcard) saab osta igast metroojaamast. Sellega saab sőita kella 9.30-st kuni keskööni nii metroos kui bussis piiramatult.

Nädalakaart (Weekend Travelcard) kehtib kogu Suur-Londoni piires. Nädala- ja kuukaart on odavamad siis, kui on kaasas passipilt.

Kõige odavam piletihind on sõidukaardil nimega Oyster, mille enese eest tuleb küll tasuda 3 naela, kuid neid ostetakse ka tagasi. Oyster-kaardile võib lisada nii palju krediiti kui on soov ja sellele võib masinates ja kioskites iga hetk raha juurde panna. Kehtib kõigis Londoni liiklusvahendites (v.a. Thames Clipper). Raha arvestatakse sellelt maha igal sõidukorral. Rongides ja metroos tuleb kaardiga katsuda vastavat lugerit nii jaama sisenemisel, kui sihtkoha jaamast väljumisel, bussides vaid sisenemisel.

London on jagatud 6 tsooni ja pileteid müüakse tsooni järgi. Enamik Londoni vaatamisväärsusi asub tsoonides 1 ja 2. Automaadist piletit ostes tuleb teada selle tsooni numbrit, kuhu soovitakse sõita.

Ligi 40 metroojaama pole ammu käigus, kuid neid näeb vanadelt kaartidelt ja rongiaknast. "Peidetud" jaamadel on kirju ajalugu: osa neist on kasutatud laoruumide või arhiividena, teisi maailmasõjaaegsete staapidena, kus Churchilli sõjakabinet istungeid korraldas.

Double-decker-bussid[muuda | muuda lähteteksti]

Kesklinna liinibussid on kahte tüüpi. Uuematesse bussidesse saab siseneda vaid esiuksest.

Tunduvalt huvitavam on sőita vanemat tüüpi bussiga. Bussi sisenetakse tagaosas asuvalt platvormilt. Bussil uksi ei ole ja tänu sellele saab hüpata ka parajasti punase foori taga või lihtsalt liiklusummikus seisvasse bussi. Suunduge kohe kitsast trepist üles teisele korrusele ja valige koht võimalikult esiakna juurde. Peatselt jõuab teieni konduktor, kes hüüab: "fares, please!" Näidake või ostke pilet.

Liinibussid ei peatu, kui keegi peale minemiseks või väljumiseks soovi ei avalda. Peale minemiseks tõsta käsi, maha minemiseks vajuta nuppu.

Ööbussid[muuda | muuda lähteteksti]

Ööbusse tähistab sinine N. Nendes bussides päevatranspordi kaart ei kehti ja neis tuleb osta eraldi pilet. Samuti sõidavad öösel 24h tähistusega bussid teatud liinidel.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kasutatud kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]