1959
Allikas: Vikipeedia
◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | 1950. aastad | 1960. aastad | 1970. aastad | 1980. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1955 | 1956 | 1957 | 1958 | 1959 | 1960 | 1961 | 1962 | 1963 | ► | ►►
1959. aasta (MCMLIX) oli 20. sajandi 59. aasta.
Sündmused maailmas[muuda | muuda lähteteksti]
Jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Veebruar[muuda | muuda lähteteksti]
- 1. veebruar – Djatlovi kuru intsident: salapärastel asjaoludel hukkus 9 matkajat.
- 3. veebruar – "päev, mil suri muusika". Lennuõnnetuses hukkusid Buddy Holly, Ritchie Valens ja The Big Bopper (J. P. Richardson).
- 14. veebruar – Kreeka, Türgi ja Suurbritannia kirjutasid Londonis alla Küprose iseseisvumise kokkuleppele.
- 16. veebruar – Fidel Castro sai pärast diktaator Fulgencio Batista kukutamist Kuuba peaministriks.
Märts[muuda | muuda lähteteksti]
- 11. märts – Eurovisiooni lauluvõistluse võitis Holland lauluga "Een beetje".
- 24. märts – patenteeriti Ameerika füüsiku Charles Townesi poolt laserite eelkäijaks olev maser.
Aprill[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Mai[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Juuni[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Juuli[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
August[muuda | muuda lähteteksti]
- 21. august – Hawaiist sai 50. USA osariik
September[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Oktoober[muuda | muuda lähteteksti]
- 7. oktoober – Nõukogude Liidu kosmosejaam Luna 3 pildistas esmakordselt Kuu tagakülge.
- NSVL RJK Teise Peavalitsuse poolt arreteeriti kinni GRU alampolkovnik Pjotr Popov, kes mõisteti süüdi ja hukati 1963. aastal
- NSVL RJK poolt tapeti Saksamaale emigreerunud OUN i juht Stepan Bandera
November[muuda | muuda lähteteksti]
- 23.-26. november – Tallinnas toimus kohtuprotsess endiste metsavendade üle. Valter Kelt, Leonid Sinisalu ja Johannes Kriipsalu mõisteti surma.
Detsember[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Sündmused Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
Jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]
- 1. jaanuar – töönduskooperatsioon korraldati ümber; selle käigus läksid vastavad ettevõtted riigi kätte[1].
- 14.-15. jaanuar – Eesti NSV Ülemkohus mõistis Mart Niklusele 10 aastat vabadusekaotust ja kolm aastat asumist nõukogudevastase agitatsiooni eest.
- 15. jaanuar – avaldati rahvaloenduse tulemused, mille järgi ENSV piirides elas ligi 1,2 mln inimest, kellest eestlasi oli ligi 900 000 ehk umbes 75%[1].
Veebruar[muuda | muuda lähteteksti]
- 11.–12. veebruar – asutati ENSV Ajakirjanike Liit[1]
- 13. veebruar – asutati Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Ühing[1].
Märts[muuda | muuda lähteteksti]
Aprill[muuda | muuda lähteteksti]
- 24. aprill – jõustus seadus "Kooli ja elu sidemete tugevdamisest ning haridussüsteemi edasiarendamisest Eesti NSV-s", milles muu hulgas kehtestati 8-klassiline koolikohustus[1].
Mai[muuda | muuda lähteteksti]
Juuni[muuda | muuda lähteteksti]
Juuli[muuda | muuda lähteteksti]
August[muuda | muuda lähteteksti]
September[muuda | muuda lähteteksti]
Oktoober[muuda | muuda lähteteksti]
November[muuda | muuda lähteteksti]
Detsember[muuda | muuda lähteteksti]
- 30. detsember – Narva lähedal hakkas tööle Balti soojuselektrijaama esimene plokk[1].
- Taasasutati Abruka salumetsa kaitseala.
- Aasta sportlaseks valiti Paul Keres.
Sündinud[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Sündinud 1959
- 1. jaanuar – Kajar Pruul, eesti kirjandusteadlane ja tõlkija
- 8. jaanuar – Mait Mäekivi, eesti filmioperaator
- 28. jaanuar – Eugen Bejinariu, Rumeenia poliitik
- 28. jaanuar – Frank Darabont, Ungari päritolu USA filmirežissöör, stsenarist ja produtsent
- 28. jaanuar – Epp-Maria Kokamägi, eesti kunstnik
- 28. jaanuar – Ulla Länts, eesti raadioajakirjanik
- 2. veebruar – Jari Tervo, soome kirjanik
- 12. veebruar – Gennadi Jeltsov, eestivene kunstnik
- 20. veebruar – Sergei Dolmatov, vene maletaja
- 16. märts – Jens Stoltenberg, norra poliitik
- 23. aprill – Jan Černý, Tšehhi poliitik
- 7. mai – Heiki Valk, eesti arheoloog
- 13. juuni – Klaus Iohannis, Rumeenia poliitik
- 25. juuni – Lutz Dombrowski, Saksa DV kergejõustiklane
- 11. juuli – Kristin Kuutma, eesti etnoloog ja folklorist
- 25. juuli – Andrei Haritonov, vene filminäitleja
- 27. august – Jeanette Winterson, inglise kirjanik
- 5. september – André Phillips, USA kergejõustiklane
- 22. september – Saul Perlmutter, USA astrofüüsik, Nobeli füüsikaauhinna laureaat
- 19. november – Allison Janney, USA filminäitleja
- 19. november – Gerry Saarep, Eesti laskur
- 21. november – Sergei Ratnikov, Eesti jalgpallur ja jalgpallitreener
- 21. november – Colin Kenneth Beashel, Austraalia purjetaja
- 21. november – Reet Miitel, eesti kujundusgraafik
- 23. november – Karl Madis, eesti laulja, saksofonist
- 5. detsember – Aivar Simson (Simson Seakülast), eesti skulptor
- 13. detsember – Heino Enden, Eesti korvpallur ja treener
- 21. detsember – Florence Griffith Joyner, USA kergejõustiklane
- 25. detsember – Eirik Kvalfoss, Norra laskesuusataja
- 30. detsember – Tracey Ullman, briti koomik, näitleja ja laulja
- 31. detsember – Val Kilmer, ameerika näitleja
Surnud[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Surnud 1959
- 3. veebruar – Buddy Holly, USA muusik
- 3. veebruar – Richie Valens, USA muusik
- 3. veebruar – The Big Bopper, USA muusik
- 18. veebruar – Gago Coutinho, portugali lennunduspioneer
- 17. märts – Peet Vallak, eesti kirjanik
- 26. märts – Raymond Chandler, ameerika kirjanik ja stsenarist
- 29. aprill – Morris K. Jessup, USA ufoloog
- 28. september – Rudolf Caracciola, saksa autovõidusõitja
- 20. detsember – Juhan Simm, Eesti helilooja ja koorijuht
Nobeli auhinnad[muuda | muuda lähteteksti]
- füüsika – Emilio Gino Segrè ja Owen Chamberlain
- keemia – Jaroslav Heyrovský
- meditsiin – Severo Ochoa ja Arthur Kornberg
- kirjandus – Salvatore Quasimodo
- rahu – Philip John Noel-Baker
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
1959 – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis