1955
Allikas: Vikipeedia
◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | 1950. aastad | 1960. aastad | 1970. aastad | 1980. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1951 | 1952 | 1953 | 1954 | 1955 | 1956 | 1957 | 1958 | 1959 | ► | ►►
1955. aasta (MCMLV) oli 20. sajandi 55. aasta.
Sündmused maailmas[muuda | muuda lähteteksti]
Jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Veebruar[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Märts[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Aprill[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Mai[muuda | muuda lähteteksti]
- 9. mai – Lääne-Saksamaa võeti NATO liikmeks.
- 15. mai – Lionel Terray ja Jean Couzy jõudsid esimeste inimestena Makalu tippu.
Juuni[muuda | muuda lähteteksti]
- 11. juuni – Prantsusmaal Le Mansi ringrajal sai 80 inimest surma ja üle 100 viga, kui kolm võidusõiduautot kokku põrkasid ja publiku sekka paiskusid.
Juuli[muuda | muuda lähteteksti]
- 17. juuli – USA California osariigis Anaheimis avati Disneyland.
- 27. juuli – Austria iseseisvumine.
August[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
September[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Oktoober[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
November[muuda | muuda lähteteksti]
- 15. november – Jaapanis asutati Liberaaldemokraatlik Partei.
Detsember[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Sündmused Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
Jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]
- 9. jaanuar – moodustati Eesti Spordiliit Ameerikas (ESA)[1].
Veebruar[muuda | muuda lähteteksti]
Märts[muuda | muuda lähteteksti]
Aprill[muuda | muuda lähteteksti]
Mai[muuda | muuda lähteteksti]
- Kevadel saatis EKP üle 300 inseneri, töölise ja teenistuja kolhooside parema juhtimise eesmärgil sinna tööle[2].
Juuni[muuda | muuda lähteteksti]
- 17.–18. juuni – Nikita Hruštšov külastas Eestit: Tartus vaatas ta "Kaardiväelase" ja Viisu sovhoosi, Tallinnas aga kohtus ENSV võimukandjatega[2]
Juuli[muuda | muuda lähteteksti]
- 19. juuli – Tallinnast anti eetrisse esimene televisioonisaade[2].
- 20.–21. juuli – Tallinnas toimus XIV üldlaulupidu ja rahvakunstiõhtu[2]
- 21. juuli – loodi Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu[2].
- Juulis avati ENSV Rahvamajanduse Saavutuste Näitus[2].
August[muuda | muuda lähteteksti]
September[muuda | muuda lähteteksti]
- 30. september – lasti käiku Narva Hüdroelektrijaama esimene turbiin. HEJ ehitamiseks paisutati Narva jõele veehoidla, nn Narva meri.
Oktoober[muuda | muuda lähteteksti]
- 30. oktoober – asutati Tartu Linnamuuseum[2].
November[muuda | muuda lähteteksti]
Detsember[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
- Asutati Eesti Geograafia Selts[2].
- Tallinna Kinostuudio hakkas sel aastal iseseisvalt tootma mängufilme[2].
- Hakkas ilmuma raamatusari Seiklusjutte maalt ja merelt.
- Abja mõisa rajati lastekodu.
Sündinud[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Sündinud 1955
- 13. jaanuar – Vojtěch Filip, Tšehhi poliitik
- 18. jaanuar – Kevin Costner, ameerika filminäitleja ja -režissöör
- 1. veebruar – Marina Palei, vene kirjanik
- 21. märts – Erki Berends, eesti ajakirjanik
- 31. märts – Angus Young, šoti päritolu austraalia muusik, AC/DC kitarrist
- 13. aprill – Ingmar Kurg, eesti teoloog, vaimulik ja kirjastaja
- 13. aprill – Irina Hakamada, Venemaa poliitik
- 23. aprill – Anthony Miles, Inglise maletaja
- 23. aprill – Urmas Ott, eesti teleajakirjanik
- 21. juuni – Michel Platini, Prantsuse jalgpallur
- 21. juuli – Béla Tarr, ungari filmilavastaja
- 31. august – Edwin Moses, USA kergejõustiklane
- 10. september – Marja-Liisa Kirvesniemi, soome murdmaasuusataja
- 9. oktoober – Steve Ovett, Suurbritannia kergejõustiklane
- 11. november – Dave Alvin, USA kitarrist, laulja ja laulukirjutaja
- 21. november – Cedric Bryan Maxwell, USA korvpallur
- 21. november – Andres Saag, eesti botaanik
- 30. november – Billy Idol, inglise laulja
Surnud[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Surnud 1955
- 23. veebruar – Paul Claudel, prantsuse kirjanik ja diplomaat
- 11. märts – Sir Alexander Fleming, šoti bakterioloog, Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind 1945
- 18. aprill – Albert Einstein, füüsik
- 23. juuli – Cordell Hull, USA poliitik
- 12. august – Thomas Mann, saksa kirjanik
- 12. august – James Sumner, USA biokeemik, Nobeli laureaat 1946
- 30. september – Pentti Haanpää, soome kirjanik
- 12. november – Alfréd Hajós, ungari sportlane
- 25. november – Herman Hoogland, hollandi kabetaja
Nobeli auhinnad[muuda | muuda lähteteksti]
- füüsika – Willis Eugene Lamb ja Polykarp Kusch
- keemia – Vincent du Vigneaud
- meditsiin – Axel Hugo Theodor Theorell
- kirjandus – Halldór Kiljan Laxness
- rahu – auhinda välja ei antud