5. august
Allikas: Vikipeedia
 |
Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
| << August >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | 2 | |||||
| 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 |
| 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 |
| 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 |
| 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 |
| 31 | ||||||
| 2015 | ||||||
5. august on Gregoriuse kalendri 217. (liigaastal 218.) päev. Juliuse kalendri järgi 23. juuli (1901–2099).
Sündmused[muuda | redigeeri lähteteksti]
Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]
- 1589 – Tallinna saabus Rootsi kuningas Johan III koos kuninganna Gunilla Bielke ja riiginõukogu delegatsiooniga, ning pidas augustis-septembris läbirääkimisi oma poja, Poola kuningas ja Rootsi troonipärija Sigismundiga.
- 1879 – ilmus Adam Ainti ajalehe Tartu Eesti Seitung esimene number[1].
- 1902 – Tallinnas algasid 8. augustini kestnud keisripäevad, kus seal viibis Venemaa keiser Nikolai II [2].
- 1917 – Peterburis toimus Põhja-ringkonna eesti asunduste kongress[3].
- 1919 – Tallinnas lõppesid Eesti teised meistrivõistlused kergejõustikus[4].
- 1933 – Tartus algas protestiallkirjade kogumine miiniristlejate Lennuk ja Vambola müümise vastu.
- 1937 – Riigivanem Konstantin Päts võttis vastu Voka valla esindajad, kes valisid ta aukodanikuks.
- 1937 – Viimsi vallas hukkus ipriidiplahvatusel kolm last[5].
- 1940 – Eestisse tagasi pöördumast keeldunud isikud kuulutati ülejooksikuteks ja nende tegevus kvalifitseeriti riigireetmiseks. Nende omakseid ähvardasid repressioonid.
- 1940 – Eestis kehtestati Ida-Euroopa aja asemel Moskva aeg.[6]
- 1965 – NLKP Keskkomitee ja NSVL Ministrite Nõukogu avaldas määruse, milles Balti liiduvabariikidele lubati säilitada 11-aastased ülhariduskoolid (Moskva oli 1964. a käskinud 10-aastased koolid jätta)[1].
- 1993 – seoses 25. juulist 2. augustini kestnud Läänemaa Jäägrikompanii allumatusest tekkinud konfliktiga (nn. jäägrikriisiga) vabastati Hain Rebas kaitseministri ülesannetest.
- 1994 – Lääne-Euroopa Liidu Assamblee president Sir Dudley Smith ütles pressikonverentsil, et Eestil on samasugused õigused nagu Euroopa suurriikidel ning Eestil lasub ka samasugune vastutus Euroopa turvalisuse pärast.
- 1995 – rühm Eesti ohvitsere sõitis USA-sse NATO õppustele Cooperative Nugget.
- 1995 – Tartus moodustati Rahvusliku Koonderakonna Isamaa noorteorganisatsioon Noor Isamaa.
Maailmas[muuda | redigeeri lähteteksti]
- 1578 – Al Kasr al Kebiri lahing: marokolased alistasid portugallased.
- 1600 – vandenõu Šotimaal: lord Gowrie ja tema vend vangistasid kuningas James VI, ehkki peagi kuningas vabastati.
- 1620 – Mayflower läks esimeste inglise asunikega teele Ameerikasse.
- 1693 – Dom Perignon mõtles välja šampanja joogi.
- 1716 – Savoia prints Eugene lõi Peterwardeinis türklasi.
- 1772 – Esimene Poola jagamine.
- 1789 – läänide süsteemi kaotamine Prantsusmaal.
- 1824 – Kosi lahing türklaste ja kreeklaste vahel.
- 1850 – Austraalia valitsuse akt kinnitas esindusvalitsused Lõuna-Austraalias, Tasmaanias ja Uus-Lõuna-Walesist eraldatud Victorias.
- 1858 – valmis esimene transatlantiline telegraafikaabel.
- 1858 – New Yorgi sadamas pandi paika Vabaduse samba nurgakivi.
- 1902 – avati Greenwichi jalakäijate tunnel, mis asus Thamesi jõe põhjas.
- 1914 – Saksamaa ründas Belgiat ja Ühendatud Kuningriik Saksamaad.
- 1914 – Austria-Ungari kuulutas Venemaale sõja.
- 1940 – Nõukogude Liit liidendas Läti.
- 1943 – liitlasväed said pärast Catania hõivamist Sitsiilia väina oma võimu alla.
- 1949 – USA lõpetas abi andmise Hiinale.
- 1949 – maavärin Ecuadoris nõudis 6000 inimelu.
- 1952 – Jaapan sõlmis taas diplomaatilised suhted Hiinaga.
- 1963 – USA, Suurbritannia ja NSV Liit sõlmisid lepingud, mis keelustas tuumakatsetused atmosfääris, kosmoses ja vee all.
- 1966 – esimene teadaolev tapmisjuhtum Kultuurirevolutsiooni käigus: ühe Pekingi presitiižse tütarlastekooli (seal õppisid kõrgete ametiisikute lapsed) õpilased peksid ja piinasid surnuks oma kooli direktrissi. Natuke aega hiljem anti koolile uueks nimeks Punase Vägivalla Kool.[7]
- 1971 – Türgi sõlmis diplomaatilised suhted Hiinaga ja katkestas sidemed Taiwaniga.
- 1973 – kaks meest terroriorganisatsioonist Must September ründas Ateena lennuväljal reisilennukit granaatide ja automaatidega, tappes 3 ja haavates 55 inimest.
- 1976 – Sudaani sõjaline valitsus hukkas nurjunud riigipöördekatse oletatava juhi ja veel 16 asjaosalist.
- 1988 – Iraani hävituslennukid ründasid Huzistani provintsi piiri ääres Iraagi vägede positsioone.
- 1990 – USA väed sekkusid Libeeria kodusõtta, et päästa Monroviast umbes 70 ameeriklast.
- 1991 – Iraak tunnistas ÜRO inspektoritele, et ta oli neli aastat teostanud keemiarelva uuringuid, kuid kinnitas, et need lõpetati 1990. aastal, kohe pärast Kuveidi invasiooni.
- 1992 – Nelson Mandela juhtis Pretorias 100 000 mustanahalise meeleavaldust valgete võimude vastu.
- 1994 – NATO reaktiivlennukid ründasid Sarajevo lähedal asuvat sõjalist objketi, kui Bosnia serblased olid hõivanud ÜRO tanki ja muid relvi ning tulistanud ÜRO helikopterit.
- 1995 – Horvaatia väed sisenesid Knini, serblaste 1991. aasta mässu sümboolsesse keskusse.
Sündinud[muuda | redigeeri lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 5. augustil
- 1397 – Guillaume Dufay, flaami helilooja ja muusikateoreetik
- 1802 – Niels Henrik Abel, norra matemaatik
- 1813 – Ivar Aasen, norra keeleuurija ja luuletaja
- 1844 – Ilja Repin, vene kunstnik
- 1850 – Guy de Maupassant, prantsuse kirjanik
- 1930 – Neil Armstrong, USA astronaut
- 1936 – Nikolai Baturin, eesti kirjanik
- 1942 – Mare Lobjakas, eesti klaasikunstnik
- 1943 – Enn Mikker (Vormsi Enn), eesti ravitseja
- 1947 – Väino Karo, eesti laulja
- 1950 – Enn Hallik, eesti spordiajakirjanik ja -juht
- 1957 – Gunnar Press, eesti spordiajakirjanik
- 1962 – Thea Paluoja, eesti laulja
- 1968 – Marine Le Pen, Prantsusmaa poliitik
- 1976 – Marians Pahars, läti jalgpallur
- 1977 – Romi Hasa, eesti ajakirjanik
- 1977 – Kadri-Ann Sumera, eesti pianist
Surnud[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Surnud 5. augustil
- 1895 – Friedrich Engels, saksa filosoof
- 1962 – Marilyn Monroe, USA näitlejanna, laulja ja modell
- 1969 – Adolf Friedrich, Mecklenburgi hertsog
- 1998 – Todor Živkov, Bulgaaria kommunistlik liider
Pühad[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ...
Ilmarekordid[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ...
Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 148
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 162
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 184
- ↑ ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)
- ↑ Kolm poisikest sai surma. Rahvaleht, 6. august 1937, nr. 92, lk. 1.
- ↑ http://web.zone.ee/astro/Astro_Aeg.htm
- ↑ Jung Chang, Jon Halliday. Mao : the unknown story. London, 2006, lk. 628
