14. juuli
Allikas: Vikipeedia
| << Juuli >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | ||
| 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 |
| 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 |
| 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 |
| 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | ||
| 2015 | ||||||
14. juuli on Gregoriuse kalendri 195. (liigaastal 196.) päev. Juliuse kalendri järgi 1. juuli (1901–2099).
Sündmused[muuda | redigeeri lähteteksti]
Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]
- 1783 – Balti provintside halduskorraldus muudetakse Venemaaga sarnaseks: Eesti- ja Liivimaa kubermang muudetakse asehaldurkondadeks, mille etteotsa määratakse asehaldur[1].
- 1856 – Aleksander II ja keisrinna Maria Aleksandrovna saabusid Haapsallu.
- 1900 – hakkas kehtima riigi viinamonopol[2]. Selle tagajärjel hakati kinni panema paljusid mõisakõrtse[2].
- 1912 – maadleja Martin Klein tõi Stockholmi olümpiamängudelt Eestisse esimese olümpiamedali – hõbeda klassikalises maadluses[3].
- 1913 – Eduard Hiiop püstitas esimese eestlasena kergejõustikus rekordi (tollal Venemaa rekord), kui ta hüppas hoota kaugust 3.02[4].
- 1917 – Toompeal toimus esimene Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) istung[5]. Istungi asjaajamiskeel oli eesti keel[5]. Istungi esimeheks valiti tööerakondlane Artur Vallner[5]. Istungil esitasid Petserimaa eestlased (setud) palve, et Pihkva kubermangu Petseri, Lobotka, Pankjavitsa ja Irboska vald koos Petseri linnaga ühendada Eestimaaga[5].
- 1917 - mindi üle suveajale.
- 1928 – Tallinna saabus Madalmaade kuninganna Wilhelmina abikaasa prints Hendrik.
- 1929 – autosportlane Eduard Klimberg osales Saksamaa vormeli GP-l, olles esimene eestlane, kes sõitnud GP-l[4].
- 1940 – algasid esimesed nõukogulikud "valimised".
- 1956 – jõusse läks uus riiklike pensionide seadus; see tõi kaasa pensionäride arvu suurenemise ja pensionimäärade tõusu[1].
Maailmas[muuda | redigeeri lähteteksti]
- 1710 – Riia kapituleerus Vene vägedele.
- 1789 – Bastille'i vallutamine. Sellega algas Prantsuse revolutsioon.
- 1792 – Pariisis Marsi väljakul peeti vabariiklik tseremoonia, mille käigus püstitati Bastille' ründamise käigus hukkunute mälestuseks Au püramiid.[6]
- 1958 – Iraagis kukutati monarhia.[7]
- 1976 – Kanadas kaotati surmanuhtlus.
Sündinud[muuda | redigeeri lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 14. juulil
- 1602 – Jules Mazarin (Giulio Mazzarino), itaalia päritolu Prantsuse riigimees ja kardinal
- 1862 – Gustav Klimt, austria maalikunstnik ja graafik
- 1904 – Isaac Bashevis Singer, juudi kirjanik
- 1912 – Northrop Frye, Kanada kirjandusteadlane
- 1913 – Gerald Ford, USA poliitik
- 1916 – Natalia Ginzburg, juudi-vene kirjanik
- 1918 – Ingmar Bergman, rootsi filmirežissöör ja teatrilavastaja
- 1933 – Francis II, Inglismaa, Šotimaa, Iirimaa ja Prantsusmaa kuningas (jakobiitide jaoks)
- 1939 – Karel Gott, tšehhi laulja
- 1966 – Matthew Fox, ameerika näitleja
- 1977 – Victoria, Rootsi kroonprintsess
- 1979 – Axel Teichmann, saksa murdmaasuusataja
- 1987 – Margus Hunt, Eesti kettaheitja
Surnud[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Surnud 14. juulil
- 1824 – Kamehameha II, Hawaii kuningas
- 1968 – Konstantin Paustovski, vene kirjanik
- 2003 – Éva Janikovszky, ungari lastekirjanik
- 2011 – Otia Ioseliani, gruusia kirjanik
Pühad[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ...
Ilmarekordid[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ...
Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 105
- ↑ 2,0 2,1 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 161
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 177
- ↑ 4,0 4,1 ESBL veebis (vaadatud 2.01.2015)
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 184
- ↑ Graham Hancock, Robert Bauval. Talisman : pühad linnad, salausk. Tallinn, 2007, lk 410
- ↑ http://adst.org/2014/07/the-iraqi-revolution-of-1958/
