1. juuli
Allikas: Vikipeedia
1. juuli on Gregoriuse kalendri 182. (liigaastal 183.) päev. Juliuse kalendri järgi 18. juuni (1901–2099).
Sündmused[muuda | redigeeri lähteteksti]
Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]
- 1881 – 17 eesti seltsi esitas Aleksander III-le kollektiivmärgukirja, kus olid kirjas rahvusliku liikumise radikaalse suuna peamised poliitilised nõudmised[1].
- 1912 – Tallinnas algasid 4. juulini kestnud II Balti ajaloolaste päevad[2].
- 1912 – rahvusvaheline autode võidusõit (nn keisrisõit), mis kulges marsruudil Peterburi-Narva-Tallinn-Tartu-Riia, läbis 1. ja 2. juulil ka Eesti ala[2].
- 1926 – kehtima hakkas perekonnaseisuseadus[1].
- 1930 – siseriiklikult kaotas pass isikut tõendava dokumendina tähtsuse[1].
- 1941 – NKGB eestvõttel hakati küüditama inimesi Saaremaalt, Hiiumaalt, Muhust ja Vormsilt; küüditamine kestis 4. juulini[1].
- 1944 – Kadrioru staadionil tähistati nüüdisaegse olümpialiikumise 50. aastapäeva[3].
- 1958 – masinatraktorijaamad (MTJ) korraldati ümber remonditehnikajaamadeks[1]. Ümberkorraldamise käigus läks enamik MTJ-de tehnikast kolhooside kätte[1].
- 1974 – Eesti Televisiooni soomekeelsed saated olid eetris viimast korda. ETV oli soomekeelseid saateid edastanud alates 7. oktoobrist 1956.[4]
- 1978 – Tallinna Patarei vanglast vabanes metsavend Tõnis Praks.
- 2003 – avati A Le Coq Tartu Õllemuuseum.
- 2006 – asutati Eesti Rahvuslik Liikumine.
- 2008 – viimane ametlik rong Lavassaare - Tootsi kitsarööpmelisel raudteel.
- 2010 – kell 5 hommikul lülitati täielikult välja analoogtelevisioon.
- 2013 – Esimene Stadler FLIRT elektrirong hakkas reisjaid teenindama.[5].
Maailmas[muuda | redigeeri lähteteksti]
- 1097 – Antiookia vürst Bohémond I juhtimisel võitsid ristisõdijad türklasi Dorylaioni lahingus.
- 1520 – "Kurb öö" : asteegid eesotsas kuningas Cuitláhuaciga korraldasid veresauna Hernán Cortési konkistadooridele.
- 1569 – Poola ja Leedu ühinesid Lublini unioonis.
- 1863 – algas Gettysburgi lahing.
- 1867 – moodustati Kanada.
- 1908 – SOS kuulutati rahvusvaheliseks häiresignaaliks.
- 1916 – Somme´i lahingu esimene päev, millega langes 20 000 briti sõdurit.
Sündinud[muuda | redigeeri lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 1. juulil
- 1481 – Christian II, Taani ja Norra kuningas
- 1506 – Lajos II, Ungari ja Böömimaa kuningas
- 1534 – Frederik II, Taani ja Norra kuningas
- 1646 – Gottfried Wilhelm Leibniz, saksa filosoof, matemaatik ja füüsik
- 1731 – Johannes Wiedewelt, taani skulptor
- 1757 – Johann Wilhelm Krause, Eesti arhitekt
- 1800 – Alfred Wilhelm Volkmann, saksa arstiteadlane
- 1804 – Georg Sand, prantsuse kirjanik
- 1818 – Ignaz Semmelweis, ungari arst, kes avastas hügieeni tähtsuse
- 1852 – Moritz Maximilian Põdder, eesti kirjanik
- 1858 – Andrei Vilkitski, vene hüdrograaf ja kindralleitnant
- 1873 – Juhan Ainson, eesti loomaarst ja poliitik
- 1877 – Arvid Aae, Taani maalikunstnik ja graafik
- 1899 – Konstantínos Tsátsos, Kreeka poliitik
- 1904 – Said Mohamed Cheikh, Komooride poliitik
- 1911 – Sergei Sokolov, endine Nõukogude Liidu sõjaväelane
- 1914 – Christl Cranz, Saksamaa mäesuusataja
- 1919 – Arnold Meri, Eesti poliitikategelane
- 1921 – Seretse Khama, Botswana president 1966–1980
- 1926 – Robert Fogel, USA ajaloolane ning teadur
- 1934 – Sydney Pollack, juudi päritolu USA filmirežissöör, näitleja ja telesaadete produtsent
- 1934 – Claude Berri, juudi päritolu Prantsusmaa filmirežissöör
- 1939 – Ines Aru, eesti näitleja
- 1942 – Timothy Yang, Hiina poliitik
- 1943 – Peeter Lepp, eesti poliitik
- 1944 – Merle Karusoo, eesti lavastaja ja näitekirjanik
- 1952 – Dan Aykroyd, Kanada päritolu USA näitleja, stsenarist ja muusik
- 1953 – Jadranka Kosor, Horvaatia ajakirjanik ja poliitik, esimene Horvaatia naispeaminister
- 1954 – Priit Kaljapulk, eesti arhitekt
- 1961 – Carl Lewis, USA kergejõustiklane
- 1961 – Diana, Walesi printsess
- 1961 – Rolf Kasparek, saksa laulja
- 1968 – Ingrid Veidenberg, eesti ajakirjanik ja meediaettevõtja
- 1969 – Olavi Ruitlane, eesti kirjanik
- 1971 – Henrik Normann, eesti meelelahutustegelane
- 1972 – Davith Bakradze, Gruusia poliitik ja diplomaat
- 1974 – Jefferson Pérez, Ecuadori kergejõustiklane
- 1976 – Patrick Kluivert, hollandi jalgpallur
- 1976 – Ruud van Nistelrooij, hollandi jalgpallur
- 1976 – Szymon Ziółkowski, Poola vasaraheitja
- 1978 – Eiríkur Örn Norðdahl, Helsingis elav islandi luuletaja
- 1980 – Ott Aardam, eesti näitleja
- 1984 – Donald Thomas, Bahama kergejõustiklane
Surnud[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Surnud 1. juulil
- 1876 – Mihhail Bakunin, anarhist
- 1860 – Charles Goodyear, ameerika leiutaja
- 1925 – Erik Satie, prantsuse helilooja
- 1933 – Mihkel Parsman, Eesti sõjaväelane
- 1950 – Eliel Saarinen, soome arhitekt
- 1961 – Jānis Endzelīns, läti keeleteadlane
- 1977 – Hugo Valma, eesti eripedagoog
- 2004 – Marlon Brando, ameerika näitleja
- 2006 – Robert Lepikson, eesti poliitik, äritegelane ja tuntud rallisõitja
- 2009 – Ljudmila Zõkina, vene laulja
- 2015 – Nicholas Winton, briti filantroop
Pühad[muuda | redigeeri lähteteksti]
Ilmarekordid[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ...
Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 141
- ↑ 2,0 2,1 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 176
- ↑ ESBL veebis (vaadatud 21.03.2015)
- ↑ Mati Graf. Kalevipoja kojutulek : 1978. aasta poliitilisest pööripäevast 1988. aasta suveräänsusdeklaratsioonini. Tallinn, 2008, lk. 162
- ↑ http://arileht.delfi.ee/archive/article.php?id=66374308/
