Jordaania
Jordaania Hašimiidi Kuningriik
araabia لمملكة الأردنّيّة الهاشميّ Al-Mamlakah al-Urdunīyah al-Hāshimīyah
|
|||||
|
|||||
Riigihümn | Jordaania kuninglik hümn | ||||
Pealinn | Amman | ||||
Pindala | 92 300 km² | ||||
Riigikeel(ed) | araabia | ||||
Rahvaarv | 8 117 564 (hinnang 2015)[1] | ||||
Rahvastikutihedus | 87,9 in/km² | ||||
Riigikord | konstitutsiooniline monarhia | ||||
Kuningas | ‘Abd Allāh II | ||||
Peaminister | ‘Abd Allāh an-Nsour | ||||
Iseseisvus | 25. mai 1946 | ||||
SKT | 36,04 miljardit $ (2011)[2] | ||||
SKT elaniku kohta | 5 759,282 $ | ||||
Rahaühik | dinaar (JOD) | ||||
Ajavöönd | maailmaaeg +2 | ||||
Tippdomeen | .jo | ||||
ROK-i kood | JOR | ||||
Telefonikood | 962 |
Jordaania Hašimiidi Kuningriik on riik Lähis-Idas. Piirneb Iisraeli, Jordani Läänekaldaga, Süüria, Iraagi ja Saudi Araabiaga.
Kuni 1946. aastani kandis riik nime Transjordaania.
Sisukord
Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]
Jordaania alad on kuulunud Rooma, Bütsantsi (4. sajand), Araabia Kalifaadi (630. aastast) ja Osmani impeeriumi (1517–1918) koosseisu.
I maailmasõja lõpul tõrjuti Suurbritannia toel Jordaania aladelt türklased välja.
1920. aastal liideti Jordaania territoorium Suurbritannia hallatud Palestiina mandaatterritooriumi osaga. 1921. aastal eraldati sellest Transjordaania, mis sai iseseisvaks emiraadiks.
1946. aastal loodi sõltumatu Transjordaania Hašimiidi Kuningriik. Aastast 1950 on Jordaania Hašimiidi Kuningriik.
1967. aastal kaotas sõjas Iisraeliga Jordani läänekalda, mille tagajärjel elab Jordaanias ligi 2 miljonit Palestiina põgenikku, mis moodustab kolmandiku riigi rahvastikust. 1994 sõlmis Iisraeliga rahulepingu.
Alates aastast 1955 on Jordaania ÜRO liige.
Riik[muuda | redigeeri lähteteksti]
Riigikaitse[muuda | redigeeri lähteteksti]
Jordaania kaitsejõud koosnevad kolmest väeliigist: maavägedest, õhujõududest ja sõjamerejõududest.
Kogu Jordaania territoorium on jaotatud 4 ringkonnaks: Keskpiirkond (‘Ammān), Lõunapiirkond (Al-‘Aqabah sadam), Põhjapiirkond (Irbid) ja Idapiirkond (Azraq).
Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]
Kubernerkonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]
Jordaania jaguneb 12 kubernerkonnaks (muḩāfaz̧ah).
- ‘Ajlūni kubernerkond
- Ammani kubernerkond
- Al-‘Aqabahi kubernerkond
- Al-Balqā’ kubernerkond
- Irbidi kubernerkond
- Jarashi kubernerkond
- Al-Karaki kubernerkond
- Ma‘āni kubernerkond
- Mādabā kubernerkond
- Al-Mafraqi kubernerkond
- Aţ-Ţafīlahi kubernerkond
- Az-Zarqā’ kubernerkond
Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]
2015. aastal elas Jordaanias hinnanguliselt 8 117 564 inimest.[1]
Rahvastiku tihedus on 88 inimest ruutkilomeetri kohta.
Jordaania Sündimuskordaja on 2015. aastal 25,37 promilli ja suremuskordaja 3,79 promilli.[1]
Keskmine eluiga on 74,35 aastat (meestel 73 aastat, naistel 75,78 aastat).[1]
Rahvuslik koosseis[muuda | redigeeri lähteteksti]
Põhiosa elanikkonnast moodustavad araablased (98%). Suuremad vähemusrahvused on tšerkessid 1% ja armeenlased 1%.[1]
Kirjaoskus[muuda | redigeeri lähteteksti]
Kirjaoskus on 95,4% (2015).[1]
Religioon[muuda | redigeeri lähteteksti]
Valitsev religioon on islam. 97,2% elanikkonnast moodustavad moslemid (peamiselt sunniidid) ja 2,2% kristlased.[1]
Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]
Jordaania 2011. aasta SKP oli 36,04 miljardit USA dollarit.[2]
2014. aastal oli töötus 11,9%. 14,2% rahvastikust elab allpool vaesuspiiri (2002).[1]
Sektor | SKT (2014) | Tööjõud (2013) |
---|---|---|
Põllumajandus | 3,2% | 2% |
Tööstus | 29,3% | 20% |
Teenindus | 67,4% | 78% |
Väliskaubandus[muuda | redigeeri lähteteksti]
Jordaania suurimad ekspordiartiklid on rõivad, väetis, kaaliumkarbonaat, köögiviljad ja ravimid. Tähtsaimad ekspordipartnerid (2013) on Iraak (18,4), Ameerika Ühendriigid (17,7%), Saudi Araabia (13,6%), India (7,3%) ja Araabia Ühendemiraadid (4%).[1]
Jordaania suurimad impordiartiklid on toornafta, masinad, transpordivarustus, raud ja teravili. Tähtsaimad impordipartnerid (2013) on Saudi Araabia (18,5%), Hiina (10,3%), Ameerika Ühendriigid (6,3%), India (5,1%) ja Itaalia (4,8%).[1]
Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]
Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]
Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]
Iseseisvad riigid: Afganistan | Araabia Ühendemiraadid | Armeenia | Aserbaidžaan | Bahrein | Bangladesh | Bhutan | Brunei | Egiptus | Filipiinid | Gruusia | Hiina koos Macau ja Hongkongiga | Ida-Timor | Iisrael | India | Indoneesia | Iraak | Iraan | Jaapan | Jeemen | Jordaania | Kambodža | Kasahstan | Katar | Kuveit | Kõrgõzstan | Küpros | Laos | Liibanon | Lõuna-Korea | Malaisia | Maldiivid | Mongoolia | Myanmar | Nepal | Omaan | Pakistan | Põhja-Korea | Saudi Araabia | Singapur | Sri Lanka | Süüria | Tadžikistan | Tai | Türgi | Türkmenistan | Usbekistan | Venemaa | Vietnam
Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Abhaasia | Golani kõrgendikud | Hiina Vabariik | Lõuna-Osseetia | Mägi-Karabahh | Palestiina | Põhja-Küpros | Tiibet