Esileht

Tere tulemast veebientsüklopeediasse

mida igaüks võib täiendada!

Praegu on Vikipeedias käsil 121 963 artiklit.

Täna on 24. märts 2014.

Ajalugu
Biograafiad
Bioloogia
Filosoofia
Geograafia

Kaunid kunstid
Keel
Loodusteadused
Psühholoogia
Religioon

Sotsiaalteadused
Sport
Sümboolika
Tehnika
Kõik portaalid

Sissejuhatus · Uuele kaastöölisele · KKK · Liivakast · Alusta uut artiklit · Põhimõtted · Vormistusreeglid · Redigeerimisjuhend · Kogukonnavärav · Kõik artiklid ·

Nädala artikkel
Keerdmänd ehk keerdokkaline mänd (Pinus contorta) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Keerdmännil eristatakse kolme teisendit. Liigi põhiteisendi, rannikuteisendi var. contorta leidis 1826. aastal Columbia jõe suudme lähedalt šoti botaanik David Douglas. Euroopasse toodi see 1831. aastal, sisemaa teisendid var. murrayana 1853. ja var. latifolia 1854. aastal. Keerdmänni suure levila tõttu varieeruvad tema asukoha kõrgus merepinnast ja kasvutingimused üsna suures ulatuses. Areaali põhjaosas kasvab ta otse merepiiril ja kõige kaugemas lõunaosas tõuseb mägedes kuni 3900 m kõrguseni. Ta sobib hästi linnade haljastusse, kuna talub heitgaase ja tahma ning on küllalt dekoratiivne. Eesti vanimad keerdmännipuistud on rajatud 1920. ja 1930. aastail ning need asuvad peamiselt endises Harku metskonnas Tallinna lähedal, endises Roela metskonnas Rakverest lõuna pool, Järvseljal ja Tihemetsal. Loe edasi ... • Arhiiv
Nädala pilt
Viru raba on raba, mis asub Harjumaal Lahemaa rahvuspargis. Pildistatud on Viru raba matkarada, mis on 3,4 km pikk ja kulgeb enamasti mööda laudteed. Pilt: Urmas Haljaste Vaata ka: Nädala piltide arhiiv
Kas teadsid, et ...
... Mauritiuse rahvuslind on väljasurnud dodo (pildil)? ... abakala on Eestis tõenäoliselt välja surnud? ... mürgise viljaga kikkapuu puidust on valmistatud kedervarsi, saapanaelu ja õmblusnõelu? ... afgaani rebane on punarebasele niihästi konkurent kui saakloom ja seetõttu elab afgaani rebane kohati kõrgel mägedes, mis punarebasele ei sobi? ... Tulbirevolutsioon toimus 24. märtsil 2005 Kõrgõzstanis? Arhiiv

Vikipeedia tutvustus

Vikipeedia on paljukeelne võrguentsüklopeedia, mida kõik saavad vabalt kasutada ning täiendada ja parandada.

Esimesena alustas 2001. aasta jaanuaris ingliskeelne Vikipeedia. Eestikeelne Vikipeedia alustas 2002. aasta augustis.

Vikipeedias võib igaüks uusi artikleid kirjutada ja olemasolevaid parandada; muudatused on kohe nähtavad. Sisselogimine ei ole kohustuslik. Vaadake redigeerimisjuhendit, korduma kippuvaid küsimusi ja teisi abilehti ning hakake kirjutama!

Kirjutamisel võid eeskujuks võtta artikleid, mis on siinse kogukonna poolt valitud eeskujulike või heade artiklite hulka.

Can't speak Estonian but have something to say? Tell it here.

Vikipeedia kasutusjuhend

Lühidalt: sinised lingid viivad olemasolevate artikliteni; punaste linkide puhul on artikkel ette nähtud, kuid see tuleb alles kirjutada. Punasele lingile klõpsates jõuate lehele, millel saate alustada uut artiklit; kirjutage aknasse oma tekst; salvestamiseks klõpsake nupule "Salvesta". Kui soovite luua linki olemasolevale või veel kirjutamata artiklile, pange märksõna topeltnurksulgudesse [[ ]].

Mida on vahepeal tehtud, seda näete viimaste muudatuste lehelt. Kategooriate abil näete ka teisi sama valdkonna artikleid. Kui artiklis jäi midagi arusaamatuks või vajalik teave jäi sealt leidmata, siis postitage oma küsimused vastava artikli arutelulehele, kasutades "Muuda"-linki lehe päises.

Lisaabi saab siit ja harjutamiseks on olemas liivakast, kus võib vabalt katsetada.

Vikipeedia sõsarprojektid

	Vikisõnastik Vaba sõnastik	Vikiõpikud Vabad õpikud
	Vikitsitaadid Tsitaatide kogu	Vikitekstid Vabad tekstid
	Commons Jagatud meediavaramu	Vikiülikool Õpikeskkond
	Wikispecies Elusolendite nimistu	Vikiuudised Vabad uudised
	Meta-Viki Wikimedia projektide koordinatsioon	Wikivoyage Reisijuht
Märkus: Kaldkirjas lingid viivad vikidesse, mis on ainult või peamiselt võõrkeeles. Eestikeelsed Vikiülikool ja Wikivoyage on loomisel.

Teemad

	Matemaatika ja loodusteadused astronoomia – bioloogia – füüsika – füüsiline antropoloogia – geoloogia – keemia – küberneetika – loodusgeograafia – loogika – matemaatika – meteoroloogia – statistika		Kaunid kunstid arhitektuur – filmikunst – fotograafia – kirjandus – kujutav kunst – kunst – kunstiteadus – muusika – tants – tarbekunst – teater – televisioon
	Humanitaarteadused ajalugu – arheoloogia – etnograafia – etnoloogia – filosoofia – folkloristika – inimgeograafia – keeleteadus – kultuuriantropoloogia – kultuuriteooria – psühholoogia – semiootika		Ühiskond ajakirjandus – avalikkussuhted – demograafia – erootika – esoteerika – etikett – haridus – hobid – kodundus – kommunikatsioon – kuritegevus – looduskaitse – meelelahutus – mütoloogia – poliitika – rahvakultuur – reklaam – religioon – sotsiaalabi – sotsioloogia – sport – televisioon – tervis – turism – õigusteadus
	Tehnika ja rakendusteadused arhitektuur – ehitus – elektrotehnika – energeetika – informaatika – internet – juhtimine – kartograafia – kasvatusteadus – kaubandus – keskkonnakaitse – kosmoseuurimine – küberneetika – käsitöö – majandus – majandusteadus – meditsiin – merendus – mesindus – metsandus – põllumajandus – raamatukogundus – side – sõjandus – teenindus – tehnika – transport – tööstus – veterinaaria		Varia biograafiad – aadlisuguvõsad – rahvad ja hõimud – maailma maad – lipud – vapid – riigihümnid – ordenid – rahaühikud – ajaarvamine – sajandid – aasta päevad – eesti tähestik – kirjavahemärgid – lühendid