Esileht

Tere tulemast veebientsüklopeediasse

mida igaüks võib täiendada!

Praegu on Vikipeedias käsil 121 269 artiklit.

Täna on 26. veebruar 2014.

Ajalugu
Biograafiad
Bioloogia
Filosoofia
Geograafia

Kaunid kunstid
Keel
Loodusteadused
Psühholoogia
Religioon

Sotsiaalteadused
Sport
Sümboolika
Tehnika
Kõik portaalid

Sissejuhatus · Uuele kaastöölisele · KKK · Liivakast · Alusta uut artiklit · Põhimõtted · Vormistusreeglid · Redigeerimisjuhend · Kogukonnavärav · Kõik artiklid ·

Nädala artikkel
Harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii) on männiliste sugukonda ebatsuuga perekonda kuuluv okaspuu. Eurooplastest avastas liigi šoti kirurg ja loodusteadlane Archibald Menzies, kes leidis harilikud ebatsuugad Vancouveri saarelt 1792. aastal. Tema järgi on liigile antud ladinakeelne nimi. 1825. aastal kirjeldas liiki põhjalikult šoti botaanik David Douglas, kelle järgi on puule antud ingliskeelne nimi Douglas-fir. Tema kogutud seemned jõudsid Suurbritanniasse 1827. aastal. Harilik ebatsuuga on Põhja-Ameerika lääneosa kõige tähtsam majanduslikult kasutatav puu. Väärtusliku puidu ja suure tootlikkuse tõttu on teda laialdaselt kultiveeritud ka Euroopas ja Uus-Meremaal. Majandatavates metsakultuurides on hariliku ebatsuuga puistu tootlikkus 7–28 m³/ha raievanusega 50–80 aastat. Harilikul ebatsuugal on mitu teisendit. Kuna nendest roheline ebatsuuga on meil üsna külmakartlik, siis sobivad meie kliimasse eelkõige sinihall ebatsuuga ja eurooplaste eristatav teisend hall ebatsuuga (var. caesia). Loe edasi ... • Arhiiv
Nädala pilt
Kassiristik on liblikõieliste sugukonda ristiku perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Eestis on kassiristik tavaline ja õitseb juunist septembrini. Foto on tehtud augusti alguses. Pilt: Ivar Leidus Vaata ka: Nädala piltide arhiiv
Kas teadsid, et ...
... varjevärvuse (pildil näide) hulka arvatakse ka see, kui loom on läbipaistev, peegeldav, helendav või püüab oma varju kaotada? ... jäseme areng algab jäsemepungast? ... sõna "plankton" tuleb kreeka keelest, kus tähendab ekslejat? ... multitolerantsus ei ole kultuuri, vaid bioloogia termin? ... introneid leidub nii DNA kui RNA sees? ... need artiklid koostasid Tartu Ülikooli bioloogia valdkonna tudengid? Arhiiv

Vikipeedia tutvustus

Vikipeedia on paljukeelne võrguentsüklopeedia, mida kõik saavad vabalt kasutada ning täiendada ja parandada.

Esimesena alustas 2001. aasta jaanuaris ingliskeelne Vikipeedia. Eestikeelne Vikipeedia alustas 2002. aasta augustis.

Vikipeedias võib igaüks uusi artikleid kirjutada ja olemasolevaid parandada; muudatused on kohe nähtavad. Sisselogimine ei ole kohustuslik. Vaadake redigeerimisjuhendit, korduma kippuvaid küsimusi ja teisi abilehti ning hakake kirjutama!

Kirjutamisel võid eeskujuks võtta artikleid, mis on siinse kogukonna poolt valitud eeskujulike või heade artiklite hulka.

Can't speak Estonian but have something to say? Tell it here.

Vikipeedia kasutusjuhend

Lühidalt: sinised lingid viivad olemasolevate artikliteni; punaste linkide puhul on artikkel ette nähtud, kuid see tuleb alles kirjutada. Punasele lingile klõpsates jõuate lehele, millel saate alustada uut artiklit; kirjutage aknasse oma tekst; salvestamiseks klõpsake nupule "Salvesta". Kui soovite luua linki olemasolevale või veel kirjutamata artiklile, pange märksõna topeltnurksulgudesse [[ ]].

Mida on vahepeal tehtud, seda näete viimaste muudatuste lehelt. Kategooriate abil näete ka teisi sama valdkonna artikleid. Kui artiklis jäi midagi arusaamatuks või vajalik teave jäi sealt leidmata, siis postitage oma küsimused vastava artikli arutelulehele, kasutades "Muuda"-linki lehe päises.

Lisaabi saab siit ja harjutamiseks on olemas liivakast, kus võib vabalt katsetada.

Vikipeedia sõsarprojektid

	Vikisõnastik Vaba sõnastik	Vikiõpikud Vabad õpikud
	Vikitsitaadid Tsitaatide kogu	Vikitekstid Vabad tekstid
	Commons Jagatud meediavaramu	Vikiülikool Õpikeskkond
	Wikispecies Elusolendite nimistu	Vikiuudised Vabad uudised
	Meta-Viki Wikimedia projektide koordinatsioon	Wikivoyage Reisijuht
Märkus: Kaldkirjas lingid viivad vikidesse, mis on ainult või peamiselt võõrkeeles. Eestikeelsed Vikiülikool ja Wikivoyage on loomisel.

Teemad

	Matemaatika ja loodusteadused astronoomia – bioloogia – füüsika – füüsiline antropoloogia – geoloogia – keemia – küberneetika – loodusgeograafia – loogika – matemaatika – meteoroloogia – statistika		Kaunid kunstid arhitektuur – filmikunst – fotograafia – kirjandus – kujutav kunst – kunst – kunstiteadus – muusika – tants – tarbekunst – teater – televisioon
	Humanitaarteadused ajalugu – arheoloogia – etnograafia – etnoloogia – filosoofia – folkloristika – inimgeograafia – keeleteadus – kultuuriantropoloogia – kultuuriteooria – psühholoogia – semiootika		Ühiskond ajakirjandus – avalikkussuhted – demograafia – erootika – esoteerika – etikett – haridus – hobid – kodundus – kommunikatsioon – kuritegevus – looduskaitse – meelelahutus – mütoloogia – poliitika – rahvakultuur – reklaam – religioon – sotsiaalabi – sotsioloogia – sport – televisioon – tervis – turism – õigusteadus
	Tehnika ja rakendusteadused arhitektuur – ehitus – elektrotehnika – energeetika – informaatika – internet – juhtimine – kartograafia – kasvatusteadus – kaubandus – keskkonnakaitse – kosmoseuurimine – küberneetika – käsitöö – majandus – majandusteadus – meditsiin – merendus – mesindus – metsandus – põllumajandus – raamatukogundus – side – sõjandus – teenindus – tehnika – transport – tööstus – veterinaaria		Varia biograafiad – aadlisuguvõsad – rahvad ja hõimud – maailma maad – lipud – vapid – riigihümnid – ordenid – rahaühikud – ajaarvamine – sajandid – aasta päevad – eesti tähestik – kirjavahemärgid – lühendid