Esileht

Tere tulemast veebientsüklopeediasse

mida igaüks võib täiendada!

Praegu on Vikipeedias käsil 116 134 artiklit.

Täna on 21. oktoober 2013.

Ajalugu
Biograafiad
Bioloogia
Filosoofia
Geograafia

Kaunid kunstid
Keel
Loodusteadused
Psühholoogia
Religioon

Sotsiaalteadused
Sport
Sümboolika
Tehnika
Kõik portaalid

Sissejuhatus · Uuele kaastöölisele · KKK · Liivakast · Alusta uut artiklit · Põhimõtted · Vormistusreeglid · Redigeerimisjuhend · Kogukonnavärav · Kõik artiklid ·

Nädala artikkel
Amitriptüliin (ladina keeles Amitriptylin) on ravim, mis kuulub tritsükliliste antidepressantide hulka. Peamine näidustus on haiguslik kurvameelsus, millega kaasnevad ärevus, pinge ja rahutus, sest amitriptüliinil on tugev rahustav toime. Seetõttu kasutatakse amitriptüliini laialdaselt ka unehäirete ravis. Seda võib kasutada pika aja jooksul, kuna ta ei tekita sõltuvust. Amitriptüliin on tõhus ka valusündroomi ravis. 1958 asus ravimifirma Merck uurima amitriptüliini kasutamisvõimalust skisofreenia ravis. Sellise huvi põhjustas amitriptüliini keemilise struktuuri sarnasus fenotiasiiniga. Kuid Frank Aydi tähelepanu köitis amitriptüliini molekuli suur sarnasus imipramiini molekuliga. Imipramiini sel ajal juba kasutati depressiooni raviks. Mercki heakskiidul asus Ayd amitriptüliini kliinilisi mõjusid välja selgitama. 130 patsiendist koosneval katsealuste rühmal näitas amitriptüliin head antidepressiivset mõju ja amitriptüliini hakati turustama 1961. Samal ajal käisid uurimistööd ka Hoffmann–La Roche'is ja Lundbeckis, mistõttu preparaat levis kolme ettevõtte arendus- ja turundustöö tulemusena kiiresti üle maailma. Siiski loetakse amitriptüliini kui antidepressandi väljatöötajaks Mercki. Loe edasi ... • Arhiiv
Nädala pilt
Riin Tamm (sündinud 1981) on Eesti geneetik ja teaduse popularisaator. Ta on tutvustanud teaduse saavutusi muuhulgas ajalehes Postimees, Kuku raadio saates "Kukkuv Õun" ning ETV saates Terevisioon. 2012. aastal valiti ta teadusaasta saadikuks. Pilt: Lauri Kulpsoo Vaata ka: Nädala piltide arhiiv
Kas teadsid, et ...
... vanim teadaolev läänemeresoomekeelne kirjutis on tohtkiri nr. 292? ... alef-null (pildil) on naturaalarvude hulga võimsus? ... habemeajaja paradoksi esitas esimest korda avalikult Bertrand Russell 1918. aastal? ... termin teadusfilosoofia tekkis 20. sajandi esimesel poolel koos Viini ringiga? ... Vagit Alekperov saavutas 1992 Lukoilis suurosaluse seetõttu, et oli Nõukogude Liidu nafta- ja gaasitööstuse aseminister? Arhiiv

Vikipeedia tutvustus

Vikipeedia on paljukeelne võrguentsüklopeedia, mida kõik saavad vabalt kasutada ning täiendada ja parandada.

Esimesena alustas 2001. aasta jaanuaris ingliskeelne Vikipeedia. Eestikeelne Vikipeedia alustas 2002. aasta augustis.

Vikipeedias võib igaüks uusi artikleid kirjutada ja olemasolevaid parandada; muudatused on kohe nähtavad. Sisselogimine ei ole kohustuslik. Vaadake redigeerimisjuhendit, korduma kippuvaid küsimusi ja teisi abilehti ning hakake kirjutama!

Kirjutamisel võid eeskujuks võtta artikleid, mis on siinse kogukonna poolt valitud eeskujulike või heade artiklite hulka.

Can't speak Estonian but have something to say? Tell it here.

Vikipeedia kasutusjuhend

Lühidalt: sinised lingid viivad olemasolevate artikliteni; punaste linkide puhul on artikkel ette nähtud, kuid see tuleb alles kirjutada. Punasele lingile klõpsates jõuate lehele, millel saate alustada uut artiklit; kirjutage aknasse oma tekst; salvestamiseks klõpsake nupule "Salvesta". Kui soovite luua linki olemasolevale või veel kirjutamata artiklile, pange märksõna topeltnurksulgudesse [[ ]].

Mida on vahepeal tehtud, seda näete viimaste muudatuste lehelt. Kategooriate abil näete ka teisi sama valdkonna artikleid. Kui artiklis jäi midagi arusaamatuks või vajalik teave jäi sealt leidmata, siis postitage oma küsimused vastava artikli arutelulehele, kasutades "Muuda"-linki lehe päises.

Lisaabi saab siit ja harjutamiseks on olemas liivakast, kus võib vabalt katsetada.

Vikipeedia sõsarprojektid

	Vikisõnastik Vaba sõnastik	Vikiõpikud Vabad õpikud
	Vikitsitaadid Tsitaatide kogu	Vikitekstid Vabad tekstid
	Commons Jagatud meediavaramu	Vikiülikool Õpikeskkond
	Wikispecies Elusolendite nimistu	Vikiuudised Vabad uudised
	Meta-Viki Wikimedia projektide koordinatsioon	Wikivoyage Reisijuht
Märkus: Kaldkirjas lingid viivad vikidesse, mis on ainult või peamiselt võõrkeeles. Eestikeelsed Vikiülikool ja Wikivoyage on loomisel.

Teemad

	Matemaatika ja loodusteadused astronoomia – bioloogia – füüsika – füüsiline antropoloogia – geoloogia – keemia – küberneetika – loodusgeograafia – loogika – matemaatika – meteoroloogia – statistika		Kaunid kunstid arhitektuur – filmikunst – fotograafia – kirjandus – kujutav kunst – kunst – kunstiteadus – muusika – tants – tarbekunst – teater – televisioon
	Humanitaarteadused ajalugu – arheoloogia – etnograafia – etnoloogia – filosoofia – folkloristika – inimgeograafia – keeleteadus – kultuuriantropoloogia – kultuuriteooria – psühholoogia – semiootika		Ühiskond ajakirjandus – avalikkussuhted – demograafia – erootika – esoteerika – etikett – haridus – hobid – kodundus – kommunikatsioon – kuritegevus – looduskaitse – meelelahutus – mütoloogia – poliitika – rahvakultuur – reklaam – religioon – sotsiaalabi – sotsioloogia – sport – televisioon – tervis – turism – õigusteadus
	Tehnika ja rakendusteadused arhitektuur – ehitus – elektrotehnika – energeetika – informaatika – internet – juhtimine – kartograafia – kasvatusteadus – kaubandus – keskkonnakaitse – kosmoseuurimine – küberneetika – käsitöö – majandus – majandusteadus – meditsiin – merendus – mesindus – metsandus – põllumajandus – raamatukogundus – side – sõjandus – teenindus – tehnika – transport – tööstus – veterinaaria		Varia biograafiad – aadlisuguvõsad – rahvad ja hõimud – maailma maad – lipud – vapid – riigihümnid – ordenid – rahaühikud – ajaarvamine – sajandid – aasta päevad – eesti tähestik – kirjavahemärgid – lühendid