Naturaalne ei tähenda alati keskkonnasõbralikku
Loe edasi
"Taastuva ressursina" viidatakse loomanahale tihti kui "rohelisele" materjalile, aga tegelikkuses see nii ei ole. Nahktooted ei ole kaugeltki keskkonnasõbralikud, kuigi nahatööstused oma tooteid nii reklaamida eelistavad. Esimeseks argumendiks naha loodussõbralikkuse tõestamiseks on naha väidetav lagunemine keskkonnas. Kui nahast tooted laguneksid sama kiiresti kui tavaline liha, oleks võimatu ühte riideeset kanda rohkem kui mõni päev. Arheoloogid on näiteks Põhja-Saksamaalt leidnud umbes 12 000 aastat vanu nahkesemeid. (link)
Teaduslikud uurimused
Loe edasi
On tõendeid mis seostavad loomsete toiduainete tarbimist südame- ja seedeelundite haiguste ning kasvajatega, luude hõrenemise, 2. tüüpi suhkruhaiguse, neerude väärtalitluse, kõrgvererõhu ning muude südameveresoonkonna haigustega, rasvumise ja paljude teiste haigusseisunditega. Taimedel baseeruv toitumine on seotud vähenenud riskiga haigestuda eelnevalt nimetatud probleemidesse.
Keskkond ja taimetoitlus
Loe edasi
Ökoloogilisest jalajäljestOrganisatsiooni The Earthday Network kodulehel (www.earthday.net) on igaühele kättesaadav ökoloogilise jalajälje kalkulaator. Selle abil on võimalik teada saada kui suur maa-ala on vajalik, et ühele konkreetsele inimesele tema elustiil võimaldada. Teisiti küsides - mitu planeeti on vaja, et võimaldada selle konkreetse indiviidi eluviis ka kõikidele teistele planeedi elanikele? Näiteks Suurbritannias elava keskmise inimese ökoloogiline jalajälg on välja toodud kalkulaatori järgi 5,8 hektarit. Kui jaotaksime maismaa võrdselt kõikide planeedi inimeste vahel, jääks igaühele 1,8 hektari suurune ala. |
||
|